Tamme gümnaasiumi õpilased said moodsa geenilabori ({{commentsTotal}})

Tänasest saavad Tartu Tamme gümnaasiumi õpilased töötada moodsas geenilaboris, mille sisustamiseks koguti raha ühisrahastuplatvormi Hooandja kaudu. Täna said laboritööga kätt proovida nii annetajad kui ka haridusminister Jürgen Ligi, kes eraldas oma süljest DNA-d.

Tamme gümnaasium on loodusteadusliku süvaõppega kool, mis viib juba aastaid Tartu ülikooli laborites läbi õpilaste biotehnoloogia praktikume, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eelmisel aastal ehitas kool endalegi labori, kuid tarvikute ja reaktiivide jaoks enam raha ei jagunud. Niisiis lõid õpilased ja vilistlased projekti ühisrahastusplatvormil Hooandja.

Loodetud 2200 euro asemel koguti peaaegu 2900 eurot ning haridus- ja teadusministeerium panustas samuti mõnituhat eurot. Tänu sellele valmis moodsa tehnoloogiaga labor.

Täna said annetajad ise laboritööd proovida.

"Täna toimub kõigepealt oma DNA eraldamine suuõõne limaskesta rakkudest. Seejärel lõpptulemusena tahetakse määrata üht mutatsiooni ehk DNA riket, mis on selles mõttes positiivne, et kui see rike on, siis sellel inimesel on väiksem tõenäosus nakatuda HI-viirusega," selgitas Tartu Tamme gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Urmas Tokko.

Laboritunnis õppisid annetajaid kasutama pipetti, millega tõstsid alustuseks vedelikku ühest katseklaasist teise. Kui pipeti kasutamine oli selge, võtsid kõik oma süljeproovi ning otsisid värske tehnikaga sealt DNA mutatsiooni.

"Ei, ma ütlesin, et minust laboranti ikka ei tule, mul tekib minigusugune kannatamatus, ma tahan natuke teistmoodi tööd ja ma ei taha, et kogu aeg keegi kamandab kõrval. Tahaks oma peaga mõelda, mis on õige, aga mitte seda, mis pipett ja missugune katseklaas tuleb võtta ja millises järjekorras," rääkis haridusminister Jürgen Ligi, kes tõdes, et ilmselt tuleb tal jääda edai poliitikuks.

Lisaks ministeeriumile rahastas laborit 60 annetajat.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: