TTÜ doktoritöö täiustas tehnoloogiat, mis teeb ehituses mõõtmise täpsemaks ({{commentsTotal}})

RGB värvidega skaneering TTÜ 6. korpuse fassaadist.
RGB värvidega skaneering TTÜ 6. korpuse fassaadist. Autor/allikas: ermas.ee

„Mida väiksem on mõõtemääramatus ehk mõõdistusviga, seda ligemal on mõõdistustulemused pinna tegelikule asukohale, ning seda täpsemalt on võimalik koostada objekti või konstruktsioonielemendi digitaalne mudel,“ selgitas professor Artu Ellmann, vastavalminud doktoritöö juhendaja.

TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudis kaitses Tarvo Mill hiljuti doktoritööd, milles uuris, kuidas teha tõhusamaks ehituses ja geodeesias laialdaselt kasutatavat terrestilise laserskanneerimise meetodit.

Terrestrilise laserskaneerimise (TLS) tehnoloogiat kasutatakse geodeesias erinevate ruumiseoste, näiteks hoonete, teede ja rajatiste paiknemise mõõtmiseks või maapinna kaardistamiseks. See on olnud kasutuses juba kümmekond aastat.

Need ruumiandmed on väga detailsed, mistõttu on laserskaneerimine leidnud väga laialdast kasutust nii ehitusvaldkonnas kui ka kinnisvarahalduses, näiteks hoonete seisukorra hindamisel. Kuid TLS-i saab kasutada ka näiteks kriminalistikas kuriteopaiga ruumiseoste dokumenteerimiseks.

Laserskaneerimise andmetest luuakse tavaliselt kolmemõõtmeline ehk 3D digitaalmudel, ehituse infomudel ehk BIM. Selle saab täiustada objekti haldamist, teha erinevaid simulatsioone, parandada projekteerimist jm.

Skaneerimisandmed võimaldavad näiteks projekteerimisel lähtuda olemasolevast detailsest 3D olukorrast. Projekteerimine omakorda võib toimuda otse 3D-virtuaalreaalsuses, mis aitab vältida võimalikke vigu, andes ühtlasi hea ettekujutuse projekteeritava objekti osade (nt mõni konstruktsioonielement) paiknemisest, seisukorrast ja toimimisest.

Professor Artu Ellmann selgitas, et nad kesksneudsid koos juhendatavaga just ehitusvaldkonna laserskaneerimise rakendamise uurimisele, kitsama suunaga laserskaneerimise mõõtemääramatuse (vahemik, kus asub õige väärtus) hindamise metoodika väljatöötamisele.

Täpsemalt käsitleb doktoritöös välja töötatud metoodika mõõdistatava objekti pinnanormaalisuunalise mõõtemääramatuste arvutamist.

Väljatöötatud arvutusmeetod on hinnanguliselt optimaalseim viis hindamaks eeldatavaid mõõtemääramatusi. Meetod on vajalik just suuremat täpsust, näiteks ehitiste ja konstruktsioonielementide deformatsioonide analüüsi nõudvate mõõdistustööde planeerimisel. Meetodi paikapidavust testiti edukalt ühe maanteesilla purustaval koormuskatsetusel, aga ka maantee külmakergete uurimisel.

Meetod on vajalik ka geodeetiliste mõõdistuste planeerimisel, kus täpsust hinnatakse nii enne kui ka pärast mõõtmist. Eeldatava mõõtemääramatuse arvutus võimaldab mõõdistuste planeerimisel teha muudatusi näiteks tööde läbiviimise protseduurides, vaadata üle kasutatavad seadmed ja vahendid, et seeläbi parandada eeldatavat täpsusklassi.

Peale mõõdistuste läbiviimist kasutatakse saavutatud mõõtemääramatuse arvväärtusi mõõdistusandmete järeltöötluse protsessis (vigade kõrvaldamine jms). Järelhinnang on samuti väga oluline tõendamaks mõõtmiste nõuetekohasust“.

Terrestriline laserskaneerimine on geodeesia valdkonnas üheks kiiremini arenev tehnoloogia. Skaneerimisseadmed muutuvad üha kiiremaks – juba praegu on mõõdistuskiiruseks üle miljoni punkti sekundis – täpsemaks ja lihtsamini kasutatavaks. Samuti on neile lisandunud nutivõimalusi  nagu värvilised puutetundlikud ekraanid, seadmete juhtimine nutitelefoni kaudu, interneti ühenduvus jne.

„Tehnoloogia kiire areng ja efektiivsuse pidev kasv on juba praeguseks loonud piiramatu arvu võimalusi laserskaneerimise kasutamiseks mitte ainult ehituses, vaid ka teistes insenerivaldkondades,“ kinnitas professor Ellmann.

Doktoritööd “Terrestriline laserskaneerimine ehituskonstruktsioonide mõõdistamisel” juhendas TTÜ inseneriteaduskonna professor Artu Ellmann. Oponendid olid professor Thomas A. Wunderlich (Müncheni tehnikaülikool) ja dotsent Jānis Kaminskis (Riia tehnikaülikool).

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: