Nutiplaaster hoiatab ületreenimise eest
Tänapäeval laialt levinud aktiivsusmonitorid mõõdavad peaasjalikult südame löögisagedust ja ööpäevaringset aktiivsust. Uut tüüpi kehale kleebitavad nutiplaastrid võiksid aga käigupealt anda eralduva higi põhjal anda aimu ka sellest, millal on õige aeg juua vett või tarbida lisaks elektrolüüte.
''Kui keha vaadata, siis räägib see biokeemia keelt – olgu nendeks valgud või ensüümid. Võimekus biovedelikke uurida ja analüüsida on seetõttu ülioluline. Higi näis olevat suurepärane alguspunkt, kuna seda saab koguda naha pinnalt erilise vaevata. Selles peituv informatsioon on äärmiselt mitmekesine,'' selgitas sensorit kirjeldava uurimuse vanemautor ja pehme elektroonika üks pioneere John Rogers Ameerika Ühendriikides asuvast Northwesterni ülikoolist.
Ajakirjas Science Translational Medicine ilmunud töös kirjeldatava plaastri abil saab mõõta üheaegselt eralduva higi kogust, selle aluselisust ning glükoosi ja kloriidi suhtelist sisaldust. ''Glükoosi saab siduda mitmete haiguslike seisunditega, näiteks madala veresuhkru taseme ja diabeediga. Laktaat annab aimu hapniku puudujäägist lihastes. Higi happelisus aga üldisest hüdratsioonist. Kloriid on sportlike tegevuste juures oluline elektrolüüt. Samuti seostub see tsüstilise fibroosiga,'' avas Rogers biomarkerite valimise tagamaid.
Ühekordne plaaster imeb naha pinnalt higi tillukeste kapillaaride kaudu, mis juhivad selle seadme keskel asuvatesse tillukestesse reservuaaridesse. Õõnsustes paiknevad ensüümid muudavad omakorda biomarkerite toimel oma värvust. Nii saab pealiskaudselt keha seisundit hinnata juba palja silmaga. Täpsemaks analüüsiks tuleb appi võtta kaameraga nutitelefon. ''Meil pole muidugi hetkel nutirakendust, mis aitaks kasutajatel tulemusi tõlgendada, kuid see on juba kortsude silumine ja me tegeleme sellega,'' muigas teadlane.
Seadme piire kombiti nii rühma siseruumides jalgrattaga sõitnud uurimisaluste peal kui ka USA suurima rattamaratonil. Sõltuvalt eralduvast higi hulgast peab seade vastu kuni kuus tundi. See ei tohiks aga Rogersi hinnangul kasutajaid eriliselt heidutada. ''Plaastrit disainides pöörasime selle prognoositavale lõpphinnale väga palju tähelepanu. See jääb kindlasti alla dollari,'' lisas keemik. Turule võiks seadeldis käimasolevaid välikatseid ning ettevõtete ja sõjaväe huvi arvestades hiljemalt kahe aasta pärast.
Lähitulevikus võiks sarnasel viisil analüüsida ka mitmeid teisi biomarkereid. Peamiseks piduriks on praegu sobilike nendega reageerivate ainete nappus. ''Sul on vaja midagi, mis huvipakkuvate ühenditega reageeriks, kuid samas muutuks selle käigus märgatavalt ka selle värvitoon. Keemia on päris keerukas ja tavaliselt läheb sul tarvis pigem kemikaalikokteili. Kuid see on huvitav väljakutse,'' mõtiskles Rogers. Alternatiivseks oleks vaja muuta pilti keerukamaks muu hulgas juhtmete, elektroodide ja akudega või tarida proovid sootuks laborisse.
Rogersi hinnangul võiks tulevikus kombineerida esitletavat lahendust ka tema poolt loodud pehme elektroonikaga. Viimaste funktsionaalsus ulatub täpsest nahatemperatuuri mõõtmisest, vere liikumiskiiruse hindamise ja pulsilainete mõõtmiseni. ''See on päris sirgjooneline. Lähiväljatehnoloogia, mis võimaldab vahetada pisiseadmetel nutitelefoniga juhtmeteta andmeid ja hankida samal viisil ka energiat, kasvatab meie võimekust oma kehaseisundit reaalajas jälgida hüppeliselt,'' lisas keemik.