Haapsalus katsetati kilpkonnalaadset allveerobotit ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Haapsalu veekeskuse basseinis sai näha, milline on allveearheoloogia tulevik - Eesti ja Prantsuse teadlaste koostöös valminud roboti U-Cat disainis on eeskuju võetud merekilpkonnast.

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) biorobootika keskus on viimased kolm aastat ehitanud robotit U-Cat, mis muudab lihtsamaks allveearheoloogiliste vaatluste tegemise. Laevavrakkide tõsisem uurimine eeldab seda, et tuleb ette võtta keerulistes tingimustes toimuvaid sukeldumisretki, mis pole inimese jaoks ohutud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Merekilpkonnast inspiratsiooni saanud ja mehaaniliste uimede abil ujuv U-Cat lahendab ka teise probleemi, milleks on sõukruviga liikuvate masinate poolt üles paisatav muda.

"Kui sa lähed laevavraki sisse ja paned propelleri tööle, siis tekivad keerised ja kaameraga suurt midagi ei näe, aga kui vaadata, kuidas näiteks kilpkonn ujub, siis on näha, et see on äärmiselt vaikne ja mingisuguseid turbulentse ja muda see põhjast üles ei too. Me siis püüame katsetada seda põhimõtet allveeroboti peal, et tekitada nii-öelda vaiksemat liikumist," selgitas TTÜ biorobootika keskuse nooremteadur Taavi Salumäe.

Kui roboti üldkontseptsiooni autorid on TTÜ teadlased, siis juhtimissüsteemi arendamiseks on viimase aasta jooksul tehtud koostööd Prantsusmaal asuva Montpellier' ülikooliga. Projektis kaasa lööva prantsuse teaduri Ahmed Chemori sõnul võiks see robot tuleviks kasutust leida peale arheoloogia ka teistes valdkondades.

"See robot on mõeldud arheoloogia tarbeks, näiteks laevavrakkide uurimiseks. Aga võime ette kujutada ka teisi kasutusviise nagu laevakerede või tammide inspekteerimine," rääkis Chemori.

Uurimistööd jätkuks robotile piisavalt, sest Läänemere lainete all on peidus arvukalt laevavrakke. Ligi 18 kilogrammi kaaluv U-Cat suudab sukelduda kuni saja meetri sügavusele.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: