OECD: Eesti saaks IT-teenuseid tõhustada digiandmete põhjalikuma analüüsiga ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Eesti on eesrinnas IKT vallas maailmas vedurite hulgas, kuid seal püsimiseks on vaja teaduspõhist lähenemist ning senisest oluliselt enam tuleb kaasata teadlasi, leiab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. OECD raportis nähakse teadlaste osalust pelgalt andmete analüüsis, millele soovitatakse senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata.

Täna esitles OECD ühisraportit Eesti ja Soome e-valitsemise ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengust. Eesti kohta tuuakse raportis välja mitmeid positiivseid aspekte, kuid ka konkreetseid ettepanekuid, kuidas Eesti ja Soome võiksid IKT osas teha piiriülest koostööd.

OECD esindaja Barbara Ubaldi andis ülevaate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu ja e-valitsuse analüüsist. Oma ettekandes tõi Ubaldi välja, et Eesti on olnud IKT vallas visioonilooja ning jõudnud seatud eesmärkideni. Enamus nendest strateegiatest ja eesmärkidest on kirjas "Infoühiskonna arengukavas 2020".

Mitmetes OECD riikides on sarnaseid strateegiaid seatud, kuid riigid ei suuda neid tegelikult täide viia. Raportis märgitakse, et kuigi Soome ei ole OECD võrdlustes kindlasti mahajääjate hulgas, ei kasuta riik praegu täielikult ära oma IKT arenduste potentsiaali ja suurt kompetentsust selles valdkonnas.

Eesti seevastu on hilise IKT kasutuselevõtjana tugeva poliitilise toetuse abil loonud OECD riikide seas ühe tõhusaimalt toimiva IKT-taristu. Ta tõi näiteks maksusüsteemi, kus Eesti on suutnud e-maksuameti tegevusega hoida kokku raha ja inimtööjõudu ning samal ajal tõhustada maksulaekumist.

Barbara Ubaldi tõi raportist soovitusena esile kogutud andmete põhjalikuma analüüsi vajaduse, mille põhjal oleks võimalik teha poliitikaotsuseid. Näiteks Hispaanias on tööd alustanud eraldi organisatsioon, mis analüüsib e-valitsemise andmeid, mille põhjal teeb soovitusi edasiste poliitiliste otsuste tarvis. Ubaldi tõi Eestist näiteks digiretseptid, mille puhul oleks vaja senisest enam analüüsida, kuidas inimesed seda kasutavad ning kuidas sellest lähtuvalt teha digiretsepti kasutamine veelgi mugavamaks ja tõhusamaks.

Eestlastel on õigus teada, kes kasutab nende infot ja milleks. Sellele on teed sillutanud seadusandlus. Sellele omakorda on kõvasti kaasa aidanud isikukoodi olemasolu igal kodanikul.

Raporti esitlusel peetud ettekandes ütles Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, et raportis ei märgita, et teaduslikku kompetentsi ei kasutata erinevate poliitiliste strateegiate seadmisel kuigi palju. Samuti märkis ta, et kogu raportis ei rõhutata kuigivõrd teaduslikku lähenemist. Teaduspotentsiaali ja teadlaste abi märgitakse vaid üksikutel kordadel ning sedagi vaid seoses andmeanalüüsiga.

Ajal, mil riigi majanduslik ja sotsiaalne areng hakkab üha enam sõltuma teaduslikust täpsusest andmeanalüüsis, on üha olulisem, et infotehnoloogiat rakendavas analüüsis osaleksid teadlased, selgitas Soomere. "Meil on vaja luua programmeerimiskeeli, mis on täpsed ning ühtviisi mõistetavad nii arvutitele kui inimestele."

Teadusrevolutsioone on ajaloos olnud mitmesuguseid ning oletetavasti seisab praegune ühiskond järgmise revolutsiooni lävel. Järgmine teadusrevolutsioon toimub Soomere hinnangul sotsiaal-, täpsemalt rahvastikuteadustes ning see revolutsioon on võimalik üksnes IKT ja täppisteaduste toel.

Peamised soovitused Eesti-Soome IKT-koostööle:
* Töötada välja ja leppida kokku kahe riigi vahel tegevuskava piiriüleste e-teenuste arenduseks, sh konkreetsed teenuste pilootprojektid (nt maksude, sotsiaalkindlustuse, äriregistrite ja e-tervise alal) ning selle elluviimise korraldus.
* Leppida kokku, kuidas otsustada, kas ja milliseid e-teenuseid piiriüleselt arendada ja pakkuda.
* Talletada korralikult ühisprojektides tehtavat tööd ja õppetunde, et saaks koostöö tulemused eeskujuna EL tasemele viia.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: