Ussid toimetavad aunade pealmises kihis, kus leidub nende toit. Aunade sisemusse koguneb huumus ehk valmistoodang. Võrreldes vabas looduses elavate liigikaaslastega on usside asustustihedus ussifarmis tunduvalt suurem. Kui tavaliselt leidub viljakas mullas ruutmeetri kohta kuni tuhat vihmaussi, siis ussifarmis küündib näitaja 5-20 tuhandeni. Vihmaussidele sobib söögiks igasugune koduloomade sõnnik, põhimõtteliselt kõlbab söögiks ükskõik milline orgaaniline jääde, sh reoveejaamade muda.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži mullabioloogia laboris mullabioloogi Mari Ivaski sõnul ei sobi biohuumuse tootmiseks kõik vihmaussid. Eelistatud on rohkem orgaanilist ainet vajavad sõnnikuussid, kes tavalises peenramullas suisa nälga jääksid. „Teine asi on see, et neile meeldib, kui neid on palju ja koos. Iga liik seda ei talu,“ märkis Ivask. Samuti erineb liigiti huumuse tootmise kiirus.

Venelased on nimetanud biohuumust uueks mustaks kullaks – ka Eestis maksab kaks liitrit huumust veidi üle kahe euro. Uute tootjate lisandumisel peaks hind aga langema hakkama. Vihmausse ei saa kasutada ainult huumuse tootmiseks. Neist endist toodetakse mujal maailmas näiteks valku ja ravimeid.