Vihmaussid toodavad musta kulda ({{commentsTotal}})

Pärnumaal kasvab endises pullilaudas 30 miljonit spetsiaalselt biohuumuse massiliseks tootmiseks aretatud sõnnikuussi. Biohuumus ehk vihmaussisõnnik on aednike seas kõrges hinnas, kuna paneb taimed paremini kasvama.

Ussid toimetavad aunade pealmises kihis, kus leidub nende toit. Aunade sisemusse koguneb huumus ehk valmistoodang. Võrreldes vabas looduses elavate liigikaaslastega on usside asustustihedus ussifarmis tunduvalt suurem. Kui tavaliselt leidub viljakas mullas ruutmeetri kohta kuni tuhat vihmaussi, siis ussifarmis küündib näitaja 5-20 tuhandeni. Vihmaussidele sobib söögiks igasugune koduloomade sõnnik, põhimõtteliselt kõlbab söögiks ükskõik milline orgaaniline jääde, sh reoveejaamade muda.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži mullabioloogia laboris mullabioloogi Mari Ivaski sõnul ei sobi biohuumuse tootmiseks kõik vihmaussid. Eelistatud on rohkem orgaanilist ainet vajavad sõnnikuussid, kes tavalises peenramullas suisa nälga jääksid. „Teine asi on see, et neile meeldib, kui neid on palju ja koos. Iga liik seda ei talu,“ märkis Ivask. Samuti erineb liigiti huumuse tootmise kiirus.

Venelased on nimetanud biohuumust uueks mustaks kullaks – ka Eestis maksab kaks liitrit huumust veidi üle kahe euro. Uute tootjate lisandumisel peaks hind aga langema hakkama. Vihmausse ei saa kasutada ainult huumuse tootmiseks. Neist endist toodetakse mujal maailmas näiteks valku ja ravimeid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Osoon



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: