Kuigi kella vaatamine on inimeste jaoks igapäevane rutiin, on selle taga peituv täpsus teinud läbi pika ajaloolise arengu. "Aja mõõtmine on sageli esimene asi, mida hommikul teeme. Heliseb äratuskell ja tuletab meelde, et aeg on nii kaugel," ütles Aru. Inimese ajataju on aga subjektiivne, vahel liigub aeg kiiresti, vahel aeglaselt. Sekund on seevastu kindlalt defineeritud ühik.

Sekundi sünd tänapäevases mõistes ulatub keskaega, mil hakati ööpäeva tundideks ja minutiteks jaotama. Olulise hüppe täpsuses tõi kaasa tehnoloogiline innovatsioon 17. sajandil. "1656. aastal Taanis leiutatud pendelkell on ilmekas näide, kus mehaaniline liikumine toimub sekunditaktis," selgitas Aru. See leiutis muutis aja jälgimise varasemast oluliselt täpsemaks ja kättesaadavamaks.

Ajaloost on teada ka katseid harjumuspärast süsteemi radikaalselt muuta. Prantsuse revolutsiooni ajal 18. sajandil, mil loodi tänapäevane meetermõõdustik, prooviti ka aja mõõtmist viia üle kümnendsüsteemile. "Kui see oleks õnnestunud, oleks meil täna nädalas kümme päeva ja minutis sada sekundit," märkis Aru. See eksperiment siiski ei juurdunud.

Tehnoloogia arenedes selgus, et senised meetodid pole teaduse jaoks piisavalt täpsed. Aatomkellade kasutuselevõtul ilmnes, et ööpäeva pikkus on muutlik ja ei sobi seetõttu sekundi defineerimiseks.

Vajadus suurema stabiilsuse järele viis uue standardini. "Seetõttu seoti sekund 1967. aastal aatomi energiatasemete peenstruktuuriga," selgitas Aru. See muutus lahutas aja mõõtmise Maa ebaühtlasest pöörlemisest ja sidus selle kvantfüüsika muutumatute seadustega.

Töö veelgi suurema täpsuse nimel jätkub ka praegu. Aru sõnul töötatakse tänasel päeval sekundi defineerimiseks optiliste kellade abil, mis võimaldavad teaduse ja tehnoloogia edasise arengu veelgi suurema täpsuse poole.

Meetrikonventsiooni 150. juubelile pühendatud videosari "Mõõdetud maailm" tutvustab SI-mõõtühikuid, erinevaid mõõtmisvaldkondi ja täpsete mõõtmiste tulevikuperspektiive. Sarjas astuvad üles metroloogid ja teadlased, kes selgitavad, kuidas täpsed mõõtmised aitavad kaasa meie igapäevaelule ja maailma arengule. Vaata ka sarja eelmisi osi.

Sari pälvis 2025. teaduse populariseerimise auhindade jagamisel II preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil".