Tsemendi tootmine on üks suuremaid süsihappegaasi (CO₂) tekitajaid maailmas, mille arvele saab kanda ligikaudu kaheksa protsenti kogu maailma süsinikuheitest. See muudab tsemendi maailmas suuruselt neljandaks heitkoguste allikaks. Suur osa tsemendi CO₂ heitest tuleneb tooraine kaevandamisest, vahendab Science News.

Ajakirjas Advanced Sustainable Systems avaldatud teadusartiklis kirjeldavad teadlased, kuidas nad tegid katseid merevee elektrolüüsiga. Selle käigus lagundatakse merevett moodustavaid molekule tugeva elektrilaenguga. Nii vabaneb vesinikugaas, kloor, hapnik ning mõningad mineraalid nagu kaltsiumkarbonaat. Viimane on üks tsemendi valmistamise peamisi tooraineid.

Sadestunud mineraalid on tüliks teadlastele, kes tahavad merevee elektrolüüsiga toota vesinikgaasi, kuna mineraalid võivad ummistada elektrolüüsi seadmeid. Elektrolüüsil põhinev mineraali tootmiskiirus on samas liiga aeglane, et rahuldada tööstuse praegust nõudlust.

Seetõttu uurisid artikli autorid, kuidas mineraalid moodustuvad elektrolüüsi käigus ning kas nende teket saaks kuidagi kiirendada. Nad katsetasid erinevate pingetega ning lisasid vette erinevates kogustes süsihappegaasi erinevatel kiirustel, et muuta vee hapesust. See muutis ka sadestuvate mineraalide hulka, keemilist koostisi ja kristallstruktuure, muutes need helbelisemaks, poorsemaks või tihedamaks.

Katsed viitavad, et merevee elektrolüüsi on võimalik kohandada erinevate mineraalide sadestamiseks, mida saab omakorda kasutada ehitussektoris. Kui elekter pärineb taastuvast energiaallikast, võivad elektrolüüsist saadud materjalid olla mitte ainult süsinikuneutraalsed vaid ka süsiniknegatiivsed, talletades endasse osa atmosfääri süsihappegaasist.