X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Keemikud keerasid molekuli sõlme

Foto: Baserinia / Wikimedia Commons

Sõlmi on maailmas mitmesuguseid ja sõlme võib keerata mitmesuguseid parajalt piklikke ja paindlikke asju. Mõnikord võib sõlme minna isegi molekul.

Nüüd on Hiina ja Kanada teadlastel sõlme läinud piklik molekul, mis koosneb ainult 54 aatomist. Nii väheste aatomitega sõlmmolekuli ei olegi varasemast teada.

Zhiwen Li Daliani linnas asuvast Hiina Teaduste Akadeemia keemilise füüsika instituudist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et molekul läks sõlme täiesti ettekavatsematult.

Teadlased püüdsid oma laboris sünteesida kulla aatomeid sisaldavat orgaanilist ühendit. Püüdluse saadust röntgendifraktsiooni meetodil vaadeldes selgus, et tekkinud ahelmolekul oli iseenesest sõlme keerdunud.

Molekulist oli moodustunud niinimetatud kolmiksõlm, ristikheinalehte meenutav põimis. Molekuli otsad olid seejuures teineteisega ühinenud, nii et tekkinud sõlm oli ka suletud. Sedasorti sõlmed on ka matemaatilises sõlmeteoorias tähtsal kohal.

Li ja ta kolleegid arvutasid välja sõlmeteooriast teada oleva arvulise näitaja, mis iseloomustab sõlme tihkust, ja selgus, et nende sõlm hoiab märksa tihkemini kokku kui suurem osa seni teada olnud molekulaarseid sõlmi.

Kõige väiksem molekul, mis seni sõlme oli keeratud, koosnes 69 aatomist. See saavutus pärineb samuti Hiinast, aastast 2020, ja oli tehtud meelega. Nüüd siis juhtus asi kogemata ja kohe 15 aatomi võrra väiksem, 54-aatomine.

Li ja ta kaaslased tunnistavad, et nad ei saa isegi aru, kuidas see juhtus, et molekul sõlme keerdus. Ei ole ka teada, kas sellest veelgi väiksemaid molekule ongi üldse võimalik sõlme siduda.

Väikese molekuli sõlmeminek ei ole aga ainult lõbus vahejuhtum Hiina laboris, vaid sel on ka teaduslikku tähtsust. Ka valgumolekulid, mis on küll ka palju pikemad ahelad, lähevad mõnikord sõlme.

Sõlmemineku põhialuseid uurides saavad teadlased loodetavasti aimu, kuidas see nähtus looduses käib. Samuti võib neist uuringuist kasu olla uudsete materjalide väljatöötamisel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: