Eesti rapsikook võib aidata leevendada maailma valgunälga

Viimase 30 aastaga on kasvanud Eesti rapsipõldude kogupindala ligi 180 000 hektarini.
Viimase 30 aastaga on kasvanud Eesti rapsipõldude kogupindala ligi 180 000 hektarini. Autor/allikas: Minupilt.err.ee/Birgit Vaarandi

Praegu pudulojuste toiduks minevas rapsikoogis leidub rikkalikult täisväärtuslikku valku, mis sobib ka inimeste toidulauale. Võimalusi selle inimestele meelepäraseks muutmiseks otsivad teiste seas ka Eesti Maaülikooli teadlased.

"Rapsikook sisaldab väga head ja täisväärtuslikku valku. Valgupuudus on maailmas väga oluline, millest on vaja meil üle saada ja katta meie inimeste valgutarve. Ega me ilmaasjata ei otsi toiduks sitikaid ja ritsikaid, ikka valgu pärast," kinnitas Ivi Jõudu, EMÜ toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli dotsent saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega".

Viimase 30 aastaga on kasvanud Eesti rapsipõldude kogupindala ligi 180 000 hektarini. Põllukultuuri muudab väärtuslikuks selle suur õlisisaldus. "Rapsi seeme on väga tänuväärne, sest natuke vähem kui poole – 45 protsenti – sellest moodustab õli, mille saame pressimise läbi eraldada," selgitas Evelin Loit, Eesti Maaülikooli taimekasvatuse dotsent.

Sellegipoolest tekib õlitehastes õli tootes hulgaliselt jääkprodukti. "Igal aastal toodetakse Scanola Balticu tehases rapsiõli ligikaudu 160 000 tonni. Ühe liitri rapsiõli tootmiseks on vaja 2,4 kilogrammi rapsiseemet ja sellest jääb järgi loomasööt – 1,5 kilogrammi," näitlikustas ettevõtte tootmisosakonna juht Esko Lehtpuu.

Samas moodustab rapsiseemne kaalust ligikaudu veerandi valk. "See valk jääb pressimisjääki ehk rapsikooki alles. Seda saaks omakorda edasi väärindada," sõnas Loit. Sarnaselt väärtuslikku taimset valku saab nii näiteks sojast kui ka avokaadost. Eksootilised viljad on aga tihti pärit tuhandete kilomeetrite tagant, mis suurendab nende keskkonnajalajälge.

Teadlased nentisid aga, et omalt õuelt pärit alternatiivi kasutamiseks on vaja ületada veel mõned väljakutsed. Nimelt on rapsikook inimese maitsemeele jaoks võrdlemisi kibe. "Me katsume seda maitset tuunida, et see oleks tarbijale vastuvõetav. Saame teha erinevaid sulatatud juustusid, osaliselt rapsikoogiga asendatud lihapalle, batoone rapsivalguga. Saame kasutada rapsivalku ka smuutides," loetles Ivi Jõudu.

Arendustöö jätkudes võib olla võimalik kasutada rapsiseemet ära tervikuna. Näiteks saaks paksendajatena erinevates toodetes kasutusele võtta rapsikestades leiduvaid kiudaineid. "Ma näen teadusel väga suurt rolli, et anda harjumuspärastele väljunditele, kuidas me oleme rapsikooki väärindanud, uusi võimalusi ja tegelikult on laiem eesmärk see, et muuta toiduainetööstus veel efektiivsemaks," sõnas EMÜ söötmisteaduse õppetool Marko Kass.

"Kõige olulisem on see, et kõik, mida meie põllumees on laudas, farmis või põllul tootnud, saaks täielikult ära väärindatud," lisas Jõudu.

ETV uus saatesari "Tähelepanu! Tegemist on teadusega" keskendub Eesti toimuvale teadus- ja arendustegevusele, mille fookuses on ressursside väärindamine.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: