Ühe peamise tulemusena võimaldab aga Ardo Alliku tehtud töö paremini hinnata inimese füüsilist väsimust. Insener suutis leida selle hindamiseks kõige parema ajavahemiku pikkuse ja mõõtmise sageduse. Ühtlasi sõelus ta 110 tunnusjoone seast välja 13 näitajast koosneva komplekti, millega teha selleks piisavalt täpseid ennustusi.

"Loodud masinõppe põhine mudel näitas võimet eristada erinevaid väsimusseisundeid ehk vähem-väsinud inimesi, kelle jaoks sooritatud füüsiline trenn avaldas vähem mõju, kõrgelt-väsinud inimestest," selgitas Allik. See omakorda aitaks muuta treeningut jälgivaid nutiseadmeid interaktiivsemaks ja anda inimestele nende saavutuste kohta täpsemat tagasisidet.

Samuti tõuseb inimese väsimusmäära täpsemast hindamisest inseneri sõnul kasu mujalgi. Näiteks saaks vähendada seda jälgivate seadmetega tööõnnetuste riski. Väsimus langetab inimeste vaimset ja füüsilist võimekust isegi lihtsamaid tegevusi ning töid tehes.

Kantavate seadmete võlu

Ardo Allik nentis, et tänapäeva inimeste eluviis erineb olulisel määral elust minevikus. Kui endal tahtmine puudub, on võimalik saada hakkama ka enneolematult vähese füüsilise liikumisega. See aga ei tähenda, et selline elu on hea. Aastatuhandete vältel välja kujunenud kohastumused tähendavad, et see hakkab vähemal või rohkemal määral inimeste tervisele.

Näiteks väheneb ebapiisava liikumise korral näiteks luustiku tihedus, suureneb südame-veresoonkonna haiguste ja insuliiniresistentsuse tekkimise risk ning see jätab ka jälje keha koostisele tervikuna. Teadlased on leidnud seoseid ka piisava liikumise ja vaimse heaolu vahel. Nõnda tuleks Alliku sõnul propageerida aktiivset elustiili igal võimalikul viisil.

Üks osa lahendusest võikski olla siinkohal erinevad kantavad seadmed, mis mõõdavad, koguvad ja analüüsivad kasutaja füsioloogilisi andmeid. Ehkki need ei kujuta endast võluvitsa ning jäävad ikka ja jälle pärast inimeste esialgset entusiasmilainet kapile vedelema, liiguvad uuringute põhjal inimesed pulsikelli jms abivahendeid kasutades siiski keskmiselt rohkem.

Selleks peavad need olema aga piisavalt mugavad ja kajastama tegelikkust võimalikult täpselt. Sellele Allik oma doktoritöö raames keskenduski. "Mugavaks kasutamiseks peavad antud lahendused olema väikesed ja märkamatud, mis omakorda seab märkimisväärse nõude nende süsteemide erinevate aspektide optimeerimisele," märkis insener.

Kolm peaeesmärki

Täpsemalt oli tema üks peamistest eesmärkidest hinnata erinevaid baasainekulu hindamise valemeid, mis mängivat võtmerolli inimese energiakulu määramisel. Seda omakorda kasutatakse aga tihti kehalist aktiivsust peegeldava näitajaga. Samuti on võimaliku täpset valemi leidmine oluline inimeste toitumisharjumuste kohandamiseks või suurema elanikkonna tervise hindamiseks.

Samuti suutis Allik täiustada füüsilise tegevuse tuvastamist, mis annab reaalajas infot kasutaja sooritatud liikumise kohta. Muu hulgas määras ta parema ajavahemiku tegevuse liigitamiseks, kiirendusanduri näiduvõtusageduse võtmiseks ja sõelus välja kõige paremini sobivad tunnusjooned Reaalajas töötav liikumisviiside tuvastus võiks anda Alliku sõnul väärtuslikku teavet aktiivsusmonitoride tagasiside kvaliteedi tõstmiseks või lisaohutuse tagamiseks,

Viimaks lõi ta kantavatele seadmetele sobiv füüsilise väsimuse reaalajas hindamise meetodi. Seejuures võttis ta aluseks hõlpsasti mõõdetavad südame-veresoonkonna näitajad.

Tutvu doktoritööga Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. Ardo Allikut juhendasid Ivo Fridolin, Kristjan Pilt ja Gert Jervan Tallinna Tehnikaülikoolist. Oponendid olid Ingrid Eitzen Norra ettevõttest SINTEF Digital ja Pasi Liljeberg Turu Ülikoolist.