Mida peate oma senise elu või karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati?

Kõige nauditavamad on minu arust need hetked, kui oled vaevelnud mingi probleemi kallal ja jõudnud lahenduseni. Võib-olla mitte täielikult, aga ikkagi vähemalt poolele teele.

See võib olla privaatne hetk või ka loodud koostöös projektiliikmete, partnerite või tudengitega, mis loob ahhaa-elamuse ja rahulolutunde. Hiljem on muidugi nauditav näha, et neil hetkil sündinu avaldamine on pääsenud mõjule, suunab mõtet minu uurimisvaldkonnas ja naabervaldkondades.

Olen põhjalikult uurinud sõja ja laiemalt ühiskondlike konfliktide, riikliku vägivalla ja repressioonide järelmõjusid individuaalsete, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste mäletamisprotsesside kokkupuutes. Minu uurimused on keskendunud 20. sajandi mäletamise vastuolulistele tähendustele ja dünaamikale, põlvkondlikele erinevustele, poliitiliselt kütkestava ja paljuekspluateeritud "Balti mälu" probleemsusele sotsiaalse mäletamise tasandil.

Koostöö teiste erialade ja maade teadlastega on olnud siin väga tähtis ja viljakas ning jõudnud globaalsele kultuuriuuringute väljale. Usun, et see on olnud ka üks põhjustest, miks minu kandidatuur esile kerkis.

Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna? 

Suulise ajaloo ja mälu-uurimise väljakutsed on laias laastus samad, mille ees seisavad teisedki humanitaar- ja sotsiaalteadused. Need lähtuvad aktuaalsetest sotsiaalsetest ja poliitilisest probleemidest, näiteks rändekriis, usalduskriis, lõhestumine ja populismi kasv ühiskonnas, mõnede gruppide eemale jäämine demokraatlikust osalusest.

Mäluprotsessid on nende valupunktide keskel: minevikuloome on võimas relv poliitiliste ja grupi-identiteetide üles ehitamisel, kaasamisel, aga ka eristumisel ja enda hulgas välja heitmisel. Kultuuriuurimisel on suur roll nende protsesside nähtavaks tegemise abil edendada kriitilist minevikukäsitlust ning võimaldada erinevate identiteeti-loovate tõlgenduste dialoogi ühiskonnas.

Siinjuures ei mõtle ma mitte ainult ülikoolides ja uurimisinstituutides tehtavad teadust, vaid ka muuseumide ja teiste ajalooliste organisatsioonide uurimistööd. Alustasime sel aastal ETAgi rahastusel uurimisprojektiga "Mäletamise paljusus Balti ajaloomuuseumides: praktikad ja väljakutsed", mis keskendub just küsimusele, kuidas muuseumid toovad kriitilist dialoogi oma näitusepraktikasse.

Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid olema nad argielus?

Akadeemiku roll selles osas, mis puudutab eesti teaduskeele hoidmist ja arendamist ning töötamist Eesti teaduse ja kõrghariduse kroonilise alarahastuse lõpetamise nimel, on jätkuvalt tähtis. 21. sajandit iseloomustatakse sõnaga "faktijärgne", mis tähendab, et teadmus, kompetents ja autoriteet ei kuulu enam ühemõtteliselt teaduslikult põhjendavale ja argumenteerivale instantsile, vaid võistlevad tihti kuuldavuse pärast ühiskonnas.

Siin on igal teadlase, sh akadeemikul oma võtmeroll mängida, kuidas teadmuspõhisust kriitilist mõtlemist edendada. Siin tuleb muidugi kasuks, kui nad on argielu võimalikult nähtavad, kuuldavad ja kättesaadavad.

Nüüd aga siiagi kriitilist perspektiivi sisse tuues: argielu ei toimu ainult poes, tänaval, sotsiaalmeedias või elutoas sirendavatel teleriekraanidel, vaid ka seadusandlikul ja valitsemistasandil, rahvusvahelistes, riiklikes ja lokaalsetes teadus- ja kultuuriorganisatsioonides, ülikoolides ja üldhariduskoolides, huviharidusseltsides ja paljudes muudes kohtades.

Akadeemik peab muidugi olema nähtav, aga ehk mitte kõikjal ühtviisi, kui just ei ihka oma eluiga drastiliselt lühendada. Kanalid tuleb valida vastavalt kompetentsile, ent väljakutseid kartmata.

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?

Akadeemikuks saamine on üks väljakutse teadlase elus. Au ja tunnustus muidugi ka, aga ma näen seda siiski eelkõige väljakutse ja võimalusena end teostada ja millessegi panustada. Kas see kujuneks ka elumuutvaks kogemuseks? Eks näeb.