Targad süsteemi on muutunud igapäevaseks üha rohkemates eluvaldkondades. Innovatsioon ei kulge kõikjal aga samas tempos. Nii keskendutakse üleilmastumise ajastul eeskätt suurte sadamate arendamisele, mil väikesed ja keskmise suurusega meresadamates võib uute tehnikate kasutuselevõtt kulgeda märksa vaevalisemalt. Philippi doktoritöö osutab, et senises vaimus jätkamine pole mõistlik.

Väikesadamate probleemid ja digiinnovatsioon

Üleilmse kaubanduse juures on olulised igas suuruses sadamad. Lisaks on neil oluline roll regionaalse tööstuse ja arengu vaatepunktist. Samas on äärealade keskmistel ja väikestel sadamatel on juba praegu mitmesuguseid probleeme, sh tarneahela integratsiooni ja sobilike meetmete tuvastamisega.

Täiendavaid väljakutseid tõotavad nende jaoks tekitada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) regulatsioonid, aga ka rahvusvahelise merendusorganisatsiooni (IMO) rangemad väävliheitmete piiramise eesmärgid ja laienev digitaliseerimine.

Värske doktor soovitab näha neis pigem võimalust. Suure osa probleemidest aitaks lahendada just digitaliseerumine. Õpingute käigus arendas ta välja mudeli, mis aitaks kindlustada kestliku digitaalse transformatsiooni viisil, et piirkondliku aruka kasvuga seotud innovatsiooni edasiviijad oleksid Läänemere lõunapiirkonna väike- ja keskmise suurusega sadamad.

Eesmärk haakub Euroopa Liidu ideega sinise majanduskasvu edendamisest. Sinimajanduse traditsiooniliste tegevusalad on näiteks kalandus ja meretransport, vähem räägitakse turismist ja taastuvenergeetikast.

Varasemad uuringud on puudulikud

Robert Philipp pakub doktoritöös, et samm-sammult tuleks suurendada sadamate keskkonna- ja tootmisjõudlust. Selles vallas edasiliikumiseks ongi tema sõnul kaasata väike- ja keskmise suurusega sadamad eespool mainitud digitaalse transformatsiooni protsessi. Vastasel juhul jääb uuenduslik idee nutisadamatest saavutamatuks.

Innovaatilise ettevõtmise teostatavust raskendab autori sõnul ka asjaolu, et teaduslikud uurimused väike- ja keskmise suurusega sadamate kohta on alles algusjärgus. Varasematel uuringutel on olnud Philippi sõnul mitmeid puudusi. Empiirilised uuringud pole haaranud neid piirkondlikke näitajaid, mis aitaks iseloomustada väiksemate sadamate tulevikku. Samuti esineb lünki mudelite ja vastavate väike- ja keskmise suurusega sadamatega seotud mõistete osas.

Oluline ka Eestis

Doktoritöö keskendus Läänemere lõunapiirkonna kasvupotentsiaali määramisele ja sealsete spetsiifiliste alamsektorite pakiliste vajaduste selgitamisele, mis on vajalikud piirkonna kestvaks majanduslikuks arenguks. Samas tõotab sellest kasu tõusta ka Euroopa Liidu sinise majanduskasvu strateegia juures laiemalt, sh Eestis.

Muu hulgas saab doktoritööst ülevaate blokiahela ja nutikate lepingute tehnoloogia potentsiaalist, digitaalse transformatsiooni protsessist ning aruka, kestva ja integreeriva kasvu kaasaegsetest liikumapanevatest jõududest.

Väitekirjaga "Nutikad meresadamad kui sinist majanduskasvu vedav innovatsioon" on võimalik tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli digikogus.