USA rahvusliku une sihtasutuse (National Sleep Foundation) soovituse kohaselt vajavad 6–13 aastased lapsed und 9–11 tundi. Teismelised vajavad soovituslikult 8–10 tundi und ja täiskasvanud inimesed 7–9 tundi.

Stephanie J. Crowley ja tema kolleegide uuring näitas, et puberteedieas toimuva arengu tõttu võib juhtuda, et magama mineku aeg lükkub hilisemaks mitmete psühholoogiliste, bioloogiliste asjaolude tõttu. Seejuures algavad koolitunnid endiselt samal ajal ehk üsna vara ja nii muutubki teismeliste unerežiim keeruliseks ja ebastabiilseks.

Uni on vajalik nii meie kehale kui ka mõistusele. Meie keha ainevahetus, immuunsüsteem, füüsiline tervis olenevad heast öisest unest, ühtlasi on uni oluline aju efektiivseks toimimiseks, sest aju kontrollib muu hulgas tähelepanuvõimet, õppimisvõimet ja emotsioonidega toime tulemist.

Tähelepanu

Pärast kehva unega ööd võib meie tähelepanuvõime olla kehv. Eesajukoor on oluline piirkond ajus, mis tegeleb tähelepanuvõimega, veel ka planeerimisoskuse ja erinevate teemade vahel orienteerumisega.

Kui öösel oleme kehvasti või vähe maganud, võib päeval juhtuda, et keskenduda ja õppida on väga keeruline, sest eesajukoor ei toimi efektiivselt. Näiteks on Julia Dewald-Kaufmanni ja tema kolleegide uuringust selgunud, et uni mõjutab meie õpitulemusi – kui magame hästi, on ka õpitulemused paremad.

Emotsioonid

Pärast magamata ööd võime tunda ennast rohkem ärritunult. Uni on seotud õnnetundega ja emotsioonide kontrolli all hoidmisega. Uni värskendab meie aju emotsioonidega tegelevaid keskusi, näiteks mandeltuum. Hea uni aitab meil keerulisi signaale töödelda, seega oleme paremini võimelised, et oma emotsioonidele reageerida ja neid tuvastada ning töödelda.

Hea uni algab headest uneharjumustest.

• Proovi magama minna võimalikult ühel ajal.
• Vähenda õhtuti ekraanide ees veedetavat aega.
• Neli tundi enne magama minekut vähenda kofeiini ja muude ergutavate ainete tarbimist.
• Hoia magamistuba jaheda ja pimedana.