Erkki Truve: nii hallitus, puravik kui bakter on inimese sugulased ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve rääkis „Labori“ teadlase kommentaaris sellest, et kuigi inimese genoom on väga suures ulatuses sarnane nii šimpansi, hiire kui ka hallitusega, siis oleme siiski erinevad, kuid just see erinevus on meeldetuletus vastutusest ka nende kaugete sugulaste ees.

Keskmise inimese genoom on keskmise šimpansi genoomiga 98,7 protsenti identne; keskmise hiire genoomiga 95 protsenti identne. Rääkimata hallitusseene geenidest, millest 2/3 on samad inimese omadega.

Tegelikult ei peaks inimesed tundma end sellest puudutatuna. See lihtsalt näitab, et evolutsioon on tõesti toimunud. Me kõik pärineme ühtedest ja samades organismidest. Selle tõttu on ka nende geenide loogika sarnane. Aga see ei tähenda, et me oleme 98,7 protsenti täpselt samasugused nagu šimpansid.

Võtame kaks samasugust kaardipakki: neis on 100,0 protsenti ühesugused kaardid. Kui neid kaardipakke segada, siis on ju arusaadav, et need kaardipakid on erinevad, kuigi seal on samad kaardid.

Niisamuti on geenide ümberpaigutamisega ja muutustega. Seetõttu me polegi šimpansiga 100 protsenti, vaid 98,7 protsenti ühesugused. See teebki šimpansist šimpansi ja inimesest inimese. Bioloogidel on seda huvitav uurida ning see on oluline. Keegi ei tohiks lasta end sellest puudutada.

Küll aga peaks see tekitama meis vastutust kogu ülejäänud elusa looduse ees, sest nii hallitus, puravik kui bakter on kõigest hoolimata meie sugulased.

Toimetaja: Marju Himma



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Kuulmismeele liigne koormamine maksab kurjalt kätte.

Rõõmuküllane muusika ergutab loovust

Vajad uusi ideid, ootad inspiratsiooni? Pane taustal käima rõõmus muusika! Sellise soovituse võiks anda Hollandi ja Austraalia teadlaste uurimistöö põhjal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: