Erkki Truve: nii hallitus, puravik kui bakter on inimese sugulased
Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve rääkis „Labori“ teadlase kommentaaris sellest, et kuigi inimese genoom on väga suures ulatuses sarnane nii šimpansi, hiire kui ka hallitusega, siis oleme siiski erinevad, kuid just see erinevus on meeldetuletus vastutusest ka nende kaugete sugulaste ees.
Keskmise inimese genoom on keskmise šimpansi genoomiga 98,7 protsenti identne; keskmise hiire genoomiga 95 protsenti identne. Rääkimata hallitusseene geenidest, millest 2/3 on samad inimese omadega.
Tegelikult ei peaks inimesed tundma end sellest puudutatuna. See lihtsalt näitab, et evolutsioon on tõesti toimunud. Me kõik pärineme ühtedest ja samades organismidest. Selle tõttu on ka nende geenide loogika sarnane. Aga see ei tähenda, et me oleme 98,7 protsenti täpselt samasugused nagu šimpansid.
Võtame kaks samasugust kaardipakki: neis on 100,0 protsenti ühesugused kaardid. Kui neid kaardipakke segada, siis on ju arusaadav, et need kaardipakid on erinevad, kuigi seal on samad kaardid.
Niisamuti on geenide ümberpaigutamisega ja muutustega. Seetõttu me polegi šimpansiga 100 protsenti, vaid 98,7 protsenti ühesugused. See teebki šimpansist šimpansi ja inimesest inimese. Bioloogidel on seda huvitav uurida ning see on oluline. Keegi ei tohiks lasta end sellest puudutada.
Küll aga peaks see tekitama meis vastutust kogu ülejäänud elusa looduse ees, sest nii hallitus, puravik kui bakter on kõigest hoolimata meie sugulased.
Toimetaja: Marju Himma