Erkki Truve: nii hallitus, puravik kui bakter on inimese sugulased ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli professor Erkki Truve rääkis „Labori“ teadlase kommentaaris sellest, et kuigi inimese genoom on väga suures ulatuses sarnane nii šimpansi, hiire kui ka hallitusega, siis oleme siiski erinevad, kuid just see erinevus on meeldetuletus vastutusest ka nende kaugete sugulaste ees.

Keskmise inimese genoom on keskmise šimpansi genoomiga 98,7 protsenti identne; keskmise hiire genoomiga 95 protsenti identne. Rääkimata hallitusseene geenidest, millest 2/3 on samad inimese omadega.

Tegelikult ei peaks inimesed tundma end sellest puudutatuna. See lihtsalt näitab, et evolutsioon on tõesti toimunud. Me kõik pärineme ühtedest ja samades organismidest. Selle tõttu on ka nende geenide loogika sarnane. Aga see ei tähenda, et me oleme 98,7 protsenti täpselt samasugused nagu šimpansid.

Võtame kaks samasugust kaardipakki: neis on 100,0 protsenti ühesugused kaardid. Kui neid kaardipakke segada, siis on ju arusaadav, et need kaardipakid on erinevad, kuigi seal on samad kaardid.

Niisamuti on geenide ümberpaigutamisega ja muutustega. Seetõttu me polegi šimpansiga 100 protsenti, vaid 98,7 protsenti ühesugused. See teebki šimpansist šimpansi ja inimesest inimese. Bioloogidel on seda huvitav uurida ning see on oluline. Keegi ei tohiks lasta end sellest puudutada.

Küll aga peaks see tekitama meis vastutust kogu ülejäänud elusa looduse ees, sest nii hallitus, puravik kui bakter on kõigest hoolimata meie sugulased.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: