Uudne meetod kasutab maohaavade raviks mullimootorit ({{commentsTotal}})

Selleks, et ravim paremini raviks, on teinekord tarvis talle juurde anda veidi vurtsu. Nüüd ongi Ameerika teadlased välja töötanud uudse ravimi kohaletoimetamise viisi, kus väikesed ravimit sisaldavad kerakesed liiguvad patsiendi kõhus ringi mullimootori abil.

Joseph Wang ja Liangfang Zhang California San Diego ülikoolist tegid katseid maohaavandtite all kannatavate hiirtega.

Ravimikerakesed, mida hiirtele anti, koosnesid magneesiumsüdamikust, mille peal oli antibiootikumist ravimainekiht ja ka maoseina külge kinnitumist soodustav kiht. Kinnitumine on kasulik, sest just maoseina küljes suurem osa kahjulikke baktereid asub.

Magneesium reageeris maohappega, mille tulemusel tekkis vesinikumullide juga, mille toimel hakkasid ravimikerakesed hiire kõhus iseseisvalt ringi liikuma. R

eaktsiooni tulemusel vähenes lühikeseks ajaks mao happesus. Kerakeste antibiootikumikiht oli aga happesuse suhtes tundlik, mistõttu happesuse vähenemise peale hakkas kerakestest antibiootikumi eralduma.

Happesuse alandamist on tarvis ka tavaliste ravimite puhul, sest see võimaldab ravimainel enne mõjuma hakata, kui ta ära laguneb. Sel otstarbel võetakse näiteks maohaavandite ravi puhul antibiootikumi kõrvale ka teist ravimit, mis surub mao happesuse alla.

Sel allasurumisel võib olla patsiendi jaoks üsna ebameeldivaid kõrvalmõjusid. Mullikerakeste puhul aga alaneb happesus nii lühikeseks ajaks, et kõrvalmõjusid nii palju ei teki. Kõrvalmõjusid ei tekita ka kerake ise, sest see laguneb peagi ohututeks koostisosadeks.

Wang ja Zhang tegid hiirtele viiepäevase ravikuuri, mille tulemused olid tavapärasest ravikuurist paremad. Inimkatsed seisavad veel ees, aga hiirkatsete tulemustest kirjutavad teadlased nüüd ajakirjas Nature Communications.

Toimetaja: Marju Himma



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: