Uuring: mis mõjutab ajateenijate usku Eesti kaitsevõimesse? ({{commentsTotal}})

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kella laskmine.
Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kella laskmine. Autor/allikas: Kaitsevägi

Erinevatesse riigikaitsega seotud organisatsioonidesse kuulunud ajateenijad usuvad teistest enam Eesti kaitsevõimesse, selgub kaitseväes tehtud uuringust

2016. aasta oktoobris tehti kaitseväes ajateenistust alustanud noorte seas uuring, kus muuhulgas uuriti, kuivõrd ajateenijad usuvad, et Eesti peab võõrriigi relvastatud kallaletungi korral vastu kuni liitlasvägede saabumiseni.

Uuringu tulemustest selgus, et varasemalt erinevatesse organisatsioonidesse kuulunud ajateenijad usuvad rohkem Eesti vastupanuvõimesse.

Eesti vastupanuvõimet hindavale küsimusele vastas 2769 ajateenijat, kellest 616 märkis, et nad on enne ajateenistust kuulunud vähemalt ühte loetletud organisatsiooni: Kaitseliit, Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred, Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud või muu riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsioon.

Analüüsimisel selgus, et usk Eesti kaitsevõimesse, vastu pidada võõrriigi relvastatud kallaletungi korral kuni liitlasvägede saabumiseni, on seotud ajateenijate varasema organisatsiooni kuuluvusega.

Jooniselt on näha, et üle poole nendest ajateenijatest, kes on varem kuulunud erinevatesse organisatsioonidesse, usub Eesti kaitsevõimesse.

Samas ajateenijatest, kes ei ole varem kuulunud mõnda organisatsiooni, usub üle poole, et Eesti riiki ei suudeta kaitsta kuni liitlasvägede saabumiseni.

Uuringu andmeid analüüsisid Tartu ülikooli tudengid Margit Kaljulaid ja Ulvi Uulimaa-Margus kodutööna kursusel Andmete esitamine ja tõlgendamine.

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.