Muusikafestivalil kõlari kõrval seismine mõjub kõrvale kui reaktiivlennuk ({{commentsTotal}})

Mis oleks suvi ilma kontserdite või muusikafestivalideta? Teadustoimetus tahab, et vaatajad saaksid elamusi nautida ka pikemalt, niisiis uurisime Tallinna Ülikoolist, kuidas mürtsuvatest festivalidest tervete kõrvadega välja tulla.

Mõõtmised on näidanud, et näiteks kümne meetri kaugusel reaktiivmootorist seistes on helitase umbes 125 detsibelli. Keegi ei tahaks seal kõrval seista, sest see oleks kõrvadele üsna talumatu tunne. Aga kui inimene seisab rokk-kontserdil kõlari juures, on müratase umbes sama tugev.

Võib aga arvata, et just sellist mürarikast elamust suvistelt muusikafestivalidelt otsitaksegi. Kuidas see aga meie kõrvadele mõjub?

Tallinna ülikooli eksperimentaalpsühholoog Avo-Rein Terepingi sõnul ei ole hullu, kui viibida kontserdil viis või kümme minutit ja seejärel minna vaikusesse (ka metsavaikus sobib). Aga tunniajane kontsert võib kõrvakuulmisele mõju avaldada küll.

Uuringud on näidanud, et noortel, kes tihti tugevas heliväljas aega veedavad, esineb kuulmisteravuse langus. See on kahjustus, mis on enamasti omane 60-aastastele.

"Pärast seda võib märgata, et kõrvad kas kumisevad või löövad pilli. Paljudel juhtudel tekibki selline püsiv kuulmiskahjustus," märkis ta.

Kusjuures, mitmed uuringud on näidanud, et noortel, kes tihti tugevas heliväljas aega veedavad, esineb kuulmisteravuse langus. See on kahjustus, mis on enamasti omane 60-aastastele. "Inimene võib selle õrna instrumendi, mida ta peab elu lõpuni kaasas kandma, lõplikult ära rikkuda üsna noores eas. Selline võimalus on tõesti olemas," lausus Tereping.

Mis siis kõrvaga juhtub, kui liiga pikalt liiga tugeva müraga keskkonnas viibida?

Kõige suurem kahju ulatub kõige sügavamale, sisekõrva sisse. Seal, tiguelundis, paiknevad retseptorid ehk karvade moodi kuulmisrakud. Lihtsustatult öeldes teisendavad need karvakesed kõrva jõudvad helivõnked ajule arusaadavaks.

Muide, kõrv on ääretult õrn instrument, selgitas Tereping. Inimene suudab kuulda juba õhu võnkumist, mille amplituud on vaid kümne vesinikuaatomi läbimõõduga võrdne. 

Sisekõrvas asuvas tiguelundis on kuulmisrakud, mis liiga valju heli korral kahjustada saavad. Allikas: Wikimedia commons

Niisiis, liiga suur ärritus võib kuulmisrakke kahjustada ja tugeva kahjustuse korral ei ole paraku enam taastumist loota. "Muidugi on võimalik kahjustust kompenseerida: paneme kuuldeaparaadi. Aga milleks, kui saab ilma?" arutles Tereping.

On teada, et need, kes kuulevad kehvemini, mõistavad ka teiste kõne kehvemini. Seda on täheldatud näiteks kuulmiskahjustusega lastel, kes ei ole enam väga altid suhtlema, sest nad ei tunne, et teistest hästi aru saaksid.

Tähelepanek kontserdikorraldajatele: inimestele ei meeldi vali muusika

Tallinna ülikooli uuringutest-eksperimentidest selgub, et kuulajad sooviksid kontserdil helitaset, mis jääb keskmiselt 85–90 detsibelli juurde. "Meie kontsertidel aga sageli on need helitasemed oluliselt kõrgemad. Millegi pärast esinejad arvavad, et mida valjem, seda rohkem see meeldib. Nagu selgub – tegelikult ei meeldi."

Kuna inimesed ei kipu kontserdi korraldajatele liiga valju muusika pärast kurtma, ei ole ka miski muutumas, arvab Tereping.

Kusjuures, kannatavad ka muusikud ise. Kõige enam kahjustub trummarite kuulmine. Järgmiselt jooniselt on näha, kuidas 15 aastat trumme mänginud muusiku kuulmine on mõlemas kõrvas 4000 hertsi sagedusel järsult kehvem.

Trummarite kuulmiskahjustuse tekkimine: kuulmisteravuse langus sagedusel 4000 hertsi. Vanus: 30 aastat, mänginud 15 aastat. Allikas: Avo-Rein Tereping/TLÜ

Sarnane tendents on näha ka nooremal kolleegil – see uuritav on trumme mänginud viis aastat, kuid 23-aastasena on ka temal kuulmiskahjustus, seda vaid paremas kõrvas ehk punasel graafikul.

Trummarite kuulmiskahjustuse tekkimine: kuulmisteravuse langus sagedusel 4000 hertsi. Vanus: 23 aastat, mänginud 5 aastat. Autor: Avo-Rein Tereping/TLÜ

Kuidas kõrvu kaitsta?

Kõige lihtsam vahend oma kõrvu valju heli eest kaitsta on kõrvatropid. Need teevad helivaljust nõrgemaks umbes 30 detsibelli võrra. Põlata ei tasuks ka spetsiaalseid mürasummutavaid kõrvaklappe. Kuid kas kõrvatropid või -klapid jätavad meid äkki ilma muusikaelamusest?

Terepingi sõnul on just vastupidi: kui inimene kuulab sama heli valjemalt ja vaiksemalt, tajub ta seda tegelikult vaiksemalt paremini, täpsemalt.

"Kõrval on omapära, et ta hakkab heli moonutama, kui tase on liiga kõrge. Kui ka muusik esitab igasuguseid passaaže, keerukaid käike ja mitmehäälsust, siis inimene lihtsalt ei taju seda enam, sest see kõik muutub moonutatud heliplärakaks. Tegelikult vali heli ei ole läbipaistvuselt parem kui on vaikne heli," selgitas ta.

Keha läbistav heli = alkoholijoobe tunne

Aga miks inimesed ikka ja jälle otsivad väga valju heli kuulamise kogemust? Põhjus võib olla selles, et väga valju heli puhul tekib inimese kehas alkoholijoobega sarnane nähtus. Stressiseisund, milles pärast suurt pinget tuntakse justkui oleks saanud rahulolutunde mõnest mõnuainest.

"Võib-olla tõesti – on neid, kes soovivad seda kaifi, aga siis on tegu juba sõltuvusega. Ja kahjuks see sõltuvus nagu teisedki sõltuvused rikub tervist," märkis Tereping.

"Ärme kahjusta kõrvakuulmist ise. Nautida saab muusikat ka nii, et tunnete ennast mõnusalt ja et kaaslasele saate ka midagi öelda, ilma, et seda karjuma peaks," kutsub Tereping üles kuulmisest rohkem hoolima.

Toimetaja: Marju Himma



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.