Lumeilvesed käisid Eesti mägesid üle mõõtmas ({{commentsTotal}})

2013. aastal ei teadnud keegi, et Kukumägi on Eesti 20 kõrgema mäe hulgas. Seda sellepärast, et keegi polnud piisavalt täpsete riistadega seda üle mõõtnud. „Osoon“ käis kaasas Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi algatatud matkaga Lumeilves, millel mõõdetakse üle Eesti mäetippe.

Eesti maaülikooli geodeesiadotsent Harli Jürgenson selgitab, kuidas käib mägede mõõtmine LIDAR mõõtmisega.

„LIDARi mõõtmine tähendab seda, et on lennuki peale pandud laserskänner ja see mõõdab maapinna kõrgust paarikümne sentimeetriga, asfaldi peal ka viie sentimeetriga ja lähtekõrguse saab ta GPSi pealt, mis on samuti lennuki peal, nii et see on väga hea võimalus meil saada sellist 10-sentimeetriga reljeefi, mida varem võimalust ei olnud.“

2013. aastal, kui siia Lumeilvese mäetippude nimekirja lisandusid uued nimed, see oli LIDARi mõõtmise tulemusena.

Aga LIDARiga on ka omad probleemid: kus on väga tihe mets, seal on interpreteeriga osaliselt raske. Seetõttu võeti matkale kaasa GPSi, mis mõõdab 2–3 cm-ga kõrgust ja on klass usaldusväärsem kui LIDAR.

Kukumägi on Lumeilvese nimekirjas kõrguselt 19. mägi. Aga kui suur on tõenäosus, et kuskil võsa vahel on veel mõõtmata mägesid?

„No põhimõtteliselt võib ju olla, aga samas on ka Eesti geograafid teinud head tööd ja suures plaanis on see informatsioon siiski olemas, eriti tänu nendele LIDAR-mõõtmisetele. Nüüd leida siit uut Suurt-Munamäge – kindlasti mitte,“ leiab Jürgenson. Ilmselt väga suuri avastusi vaevalt on, kuid ilmselt on mõni veel avastamata küngas.

Maakera on teaduspoolest ümmargune, või ellipsisarnane, täpsemalt ellipsoid. Kõrguste mõõtmisel on aluseks keskmine merepind.

Maailmameri tõuseb tänu soojenemisele ning pooluste liustike sulamisele igal aastal, nii hammustab see ajapikku millimeetreid ka meie mägede kõrgusest. Kes tõsisemaid vaateid ja kõrgusi ihkab, peab siiski Eestist väljapoole vaatama.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.