Lumeilvesed käisid Eesti mägesid üle mõõtmas ({{commentsTotal}})

2013. aastal ei teadnud keegi, et Kukumägi on Eesti 20 kõrgema mäe hulgas. Seda sellepärast, et keegi polnud piisavalt täpsete riistadega seda üle mõõtnud. „Osoon“ käis kaasas Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi algatatud matkaga Lumeilves, millel mõõdetakse üle Eesti mäetippe.

Eesti maaülikooli geodeesiadotsent Harli Jürgenson selgitab, kuidas käib mägede mõõtmine LIDAR mõõtmisega.

„LIDARi mõõtmine tähendab seda, et on lennuki peale pandud laserskänner ja see mõõdab maapinna kõrgust paarikümne sentimeetriga, asfaldi peal ka viie sentimeetriga ja lähtekõrguse saab ta GPSi pealt, mis on samuti lennuki peal, nii et see on väga hea võimalus meil saada sellist 10-sentimeetriga reljeefi, mida varem võimalust ei olnud.“

2013. aastal, kui siia Lumeilvese mäetippude nimekirja lisandusid uued nimed, see oli LIDARi mõõtmise tulemusena.

Aga LIDARiga on ka omad probleemid: kus on väga tihe mets, seal on interpreteeriga osaliselt raske. Seetõttu võeti matkale kaasa GPSi, mis mõõdab 2–3 cm-ga kõrgust ja on klass usaldusväärsem kui LIDAR.

Kukumägi on Lumeilvese nimekirjas kõrguselt 19. mägi. Aga kui suur on tõenäosus, et kuskil võsa vahel on veel mõõtmata mägesid?

„No põhimõtteliselt võib ju olla, aga samas on ka Eesti geograafid teinud head tööd ja suures plaanis on see informatsioon siiski olemas, eriti tänu nendele LIDAR-mõõtmisetele. Nüüd leida siit uut Suurt-Munamäge – kindlasti mitte,“ leiab Jürgenson. Ilmselt väga suuri avastusi vaevalt on, kuid ilmselt on mõni veel avastamata küngas.

Maakera on teaduspoolest ümmargune, või ellipsisarnane, täpsemalt ellipsoid. Kõrguste mõõtmisel on aluseks keskmine merepind.

Maailmameri tõuseb tänu soojenemisele ning pooluste liustike sulamisele igal aastal, nii hammustab see ajapikku millimeetreid ka meie mägede kõrgusest. Kes tõsisemaid vaateid ja kõrgusi ihkab, peab siiski Eestist väljapoole vaatama.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?