Lumeilvesed käisid Eesti mägesid üle mõõtmas ({{commentsTotal}})

2013. aastal ei teadnud keegi, et Kukumägi on Eesti 20 kõrgema mäe hulgas. Seda sellepärast, et keegi polnud piisavalt täpsete riistadega seda üle mõõtnud. „Osoon“ käis kaasas Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi algatatud matkaga Lumeilves, millel mõõdetakse üle Eesti mäetippe.

Eesti maaülikooli geodeesiadotsent Harli Jürgenson selgitab, kuidas käib mägede mõõtmine LIDAR mõõtmisega.

„LIDARi mõõtmine tähendab seda, et on lennuki peale pandud laserskänner ja see mõõdab maapinna kõrgust paarikümne sentimeetriga, asfaldi peal ka viie sentimeetriga ja lähtekõrguse saab ta GPSi pealt, mis on samuti lennuki peal, nii et see on väga hea võimalus meil saada sellist 10-sentimeetriga reljeefi, mida varem võimalust ei olnud.“

2013. aastal, kui siia Lumeilvese mäetippude nimekirja lisandusid uued nimed, see oli LIDARi mõõtmise tulemusena.

Aga LIDARiga on ka omad probleemid: kus on väga tihe mets, seal on interpreteeriga osaliselt raske. Seetõttu võeti matkale kaasa GPSi, mis mõõdab 2–3 cm-ga kõrgust ja on klass usaldusväärsem kui LIDAR.

Kukumägi on Lumeilvese nimekirjas kõrguselt 19. mägi. Aga kui suur on tõenäosus, et kuskil võsa vahel on veel mõõtmata mägesid?

„No põhimõtteliselt võib ju olla, aga samas on ka Eesti geograafid teinud head tööd ja suures plaanis on see informatsioon siiski olemas, eriti tänu nendele LIDAR-mõõtmisetele. Nüüd leida siit uut Suurt-Munamäge – kindlasti mitte,“ leiab Jürgenson. Ilmselt väga suuri avastusi vaevalt on, kuid ilmselt on mõni veel avastamata küngas.

Maakera on teaduspoolest ümmargune, või ellipsisarnane, täpsemalt ellipsoid. Kõrguste mõõtmisel on aluseks keskmine merepind.

Maailmameri tõuseb tänu soojenemisele ning pooluste liustike sulamisele igal aastal, nii hammustab see ajapikku millimeetreid ka meie mägede kõrgusest. Kes tõsisemaid vaateid ja kõrgusi ihkab, peab siiski Eestist väljapoole vaatama.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.