Lumeilvesed käisid Eesti mägesid üle mõõtmas ({{commentsTotal}})

2013. aastal ei teadnud keegi, et Kukumägi on Eesti 20 kõrgema mäe hulgas. Seda sellepärast, et keegi polnud piisavalt täpsete riistadega seda üle mõõtnud. „Osoon“ käis kaasas Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi algatatud matkaga Lumeilves, millel mõõdetakse üle Eesti mäetippe.

Eesti maaülikooli geodeesiadotsent Harli Jürgenson selgitab, kuidas käib mägede mõõtmine LIDAR mõõtmisega.

„LIDARi mõõtmine tähendab seda, et on lennuki peale pandud laserskänner ja see mõõdab maapinna kõrgust paarikümne sentimeetriga, asfaldi peal ka viie sentimeetriga ja lähtekõrguse saab ta GPSi pealt, mis on samuti lennuki peal, nii et see on väga hea võimalus meil saada sellist 10-sentimeetriga reljeefi, mida varem võimalust ei olnud.“

2013. aastal, kui siia Lumeilvese mäetippude nimekirja lisandusid uued nimed, see oli LIDARi mõõtmise tulemusena.

Aga LIDARiga on ka omad probleemid: kus on väga tihe mets, seal on interpreteeriga osaliselt raske. Seetõttu võeti matkale kaasa GPSi, mis mõõdab 2–3 cm-ga kõrgust ja on klass usaldusväärsem kui LIDAR.

Kukumägi on Lumeilvese nimekirjas kõrguselt 19. mägi. Aga kui suur on tõenäosus, et kuskil võsa vahel on veel mõõtmata mägesid?

„No põhimõtteliselt võib ju olla, aga samas on ka Eesti geograafid teinud head tööd ja suures plaanis on see informatsioon siiski olemas, eriti tänu nendele LIDAR-mõõtmisetele. Nüüd leida siit uut Suurt-Munamäge – kindlasti mitte,“ leiab Jürgenson. Ilmselt väga suuri avastusi vaevalt on, kuid ilmselt on mõni veel avastamata küngas.

Maakera on teaduspoolest ümmargune, või ellipsisarnane, täpsemalt ellipsoid. Kõrguste mõõtmisel on aluseks keskmine merepind.

Maailmameri tõuseb tänu soojenemisele ning pooluste liustike sulamisele igal aastal, nii hammustab see ajapikku millimeetreid ka meie mägede kõrgusest. Kes tõsisemaid vaateid ja kõrgusi ihkab, peab siiski Eestist väljapoole vaatama.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: