Mida kauem on möödunud aega puude kasvama hakkamisest, seda rohkem on saanud selle aja jooksul toimuda puu surmaga päädivaid sündmusi. Puule võib saada saatuslikuks nii pikselöök kui ka tormi käigus murdunud oks, mis kasvatab omakorda riski taimehaiguse tekkeks. Nõnda ulatub Eesti kõige vanema puu, Tamme-Lauri tamme vanus ligikaudu 680 aastani. Maailma teadaolevalt vanim üksik puu – USA-s Californias kasvava igimänni – vanus küündib 5067 aastani.

Teine oluline elueale piirid seav tegur on puu suurus. Maksimaalse kõrguse määrab puu võime saata vett juurest võra ülemiste lehtedeni. Seetõttu ei kasva maailmas enam kui 100 meetri kõrguseid puid väga palju. Kõrguspiirini jõudes hakkavad need kasvama laiusesse. Mida vanemaks puu saab, seda kiiremaks kasv seejuures muutub. Liiga suureks kasvades ei jõua aga hormoonid ega teised signaalmolekulid enam oma sihtkohta.

Mõned puud on leidnud rohtu ka selle vastu. Kindla suuruseni jõudes kasv peatub ja puu hakkab ajama võsusid. Geneetilises mõttes on need algse puuga identsed. Nii laiub näiteks USA Utah osariigis 43 hektaril ameerika haava kloonidest koosnev mets. Kuigi üksikute puude vanus on pelgalt 130 aastat, ulatub koloonia enda vanus 80 000 aastani.

Allolevalt graafikult näeb, millised puud elavad Eestis statistiliselt kõige kauem ja kasvavad kõige suuremaks.

Eesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgupäev meeskond kutsuvad 5. ja 6. mail istutama oma puu. Saatke oma puu istutamisest foto ka meile! Seda saate teha meie alamlehel err.ee/omapuu.