Läänemere bakteri abil saab keskkonda saasteainetest puhastada
Anni Britta Pajoma Tartu Jaan Poska gümnaasiumist konstrueeris oma uurimistöö raames Läänemerest pärineva saasteaineid lagundava bakteri mutantse tüve. Selle abil uuris ta toksilise aromaatse ühendi – fenooli – lagundamisrajas osaleva ensüümi mõju bakteri ainevahetusele. Uurimus ilmus veebiajakirjas Akadeemiake.
Vee, õhu ja mulla saastumine on üks maailma kõige tõsisemaid keskkonnaprobleeme, mille lahendamine on teadlastele suureks väljakutseks. Keskkonna reostumine erinevate tööstusjääkidega mõjutab nii inimkonda kui ka kõiki teisi elusorganisme.
Bioremediatsioon on keskkonnatehnoloogiline meetod, millega puhastatakse mikroorganismide abil keskkonda sinna sattunud reostusest. Bioaugmentatsioon on üks bioremediatsiooni alaliike, mille puhul tõstetakse mikroorganismide arvukust, mis suudavad mingit kindlat saasteainet lagundada.
Tööstusest satuvad tootmise jääkidena keskkonda paljud ohtlikud ained sh aromaatsed ühendid, mis on toksilised enamikele elusorganismidele. Samas on paljud mikroorganismid nagu taimed, seened ja bakterid võimelised selliseid molekule lagundama.
Selleks, et tõsta aromaatsete ühendite lagunemise kiirust, on vajalik uurida keskkonda puhastavate bakterite võimekust, bakterites toimivaid toksiliste ühendite lagunemisradu ja nendes osalevaid ensüüme.
Anni Britta Pajoma uuris oma õpilastöös Narva lahest isoleeritud bakterit Pseudomonas pseudoalcaligenes C70 ja selle fenooli lagundamisraja võtmeensüümi katehhooli 2,3-dioksügenaasi. See bakter on võimeline lagundama fenooli ja naftaleeni katehhooliks ning kasutab selle ainevahetusprodukte edasi oma elutegevuseks. Seega muudab see bakter reostunud keskkonna puhtamaks.
Anni Britta lülitas selle bakteri katehhooli 2,3-dioksügenaasi geeni molekulaarbioloogiliste ning geneetiliste meetoditega välja ning kirjeldas vastava geeni puudumise mõju bakteri võimele lagundada fenooli. Selgus, et eemaldatud geen on fenooli lagundamisel Pseudomonas pseudoalcaligenes’ele asendamatu.
Kas teadsid et:
- Läänemerre suubuvatest jõgedest on leitud fenoolseid ühendeid, mis on sinna sattunud põlevkivi töötlemise tagajärjel tekkinud poolkoksimägedest väljavoolanud veega.
- Reostunud keskkonna puhastamine bioaugmentatsiooni abil on kõige tõhusam kui kasutatakse reostunud piirkonnaga sarnastest tingimustest pärit mikroorganisme.
- Naftaleeni, kõige lihtsamat ja hästilahustuvat polüaromaatset süsivesinikku, kasutavad paljud bakteriliigid süsiniku- ja energiaallikana.
- Mehhiko lahe naftaplatvormi õnnetuse tõttu sattus 2010. aastal merre miljoneid barreleid naftat. Keskkonnakatastroofi likvideerimisel kasutati alkaane lagundavaid baktereid, kes vähendasid nafta jõudmist rannikule.
Anni Britta Pajoma uurimust juhendasid õpetaja Lauri Mällo Tartu Jaan Poska gümnaasiumist ja teadur Merike Jõesaar Tartu ülikoolist. Töö valmis tänu Eesti teadusagentuuri noore uurija stipendiumikonkursilt saadud toetusele.
Anni Britta Pajoma töö „Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimisel“ sai õpilaste teadustööde riiklikul konkursil (korraldaja Eesti teadusagentuur) gümnaasiumiastmes III preemia.
Anni oli üks Eesti esindajatest Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil, mis toimus selle aasta septembris Tallinnas.
Uurimistööga saab tutvuda veebiajakirjas Akadeemiake.
Toimetaja: Marju Himma