Hiljuti kaitses Tartu ülikoolis doktoritöö keeletehnoloog Kairi Tamuri, kes õpetas koos kolleegidega eesti keele instituudist kõnesüntesaatori väljendama inimese kolme põhiemotsiooni. Tänu teadustööle saab nüüd igaüks ise proovida, kuidas kõlab rõõmus, kurb ja vihane sünteeskõne.

Selleks tuleb minna eesti keele instituudi kodulehele eki.ee/heli ja kirjutada üleval paremal nurgas olevasse kasti oma tekst. Seejärel tuleb valida HTS-häältest kas Eva või Tõnu ja paremalt kastikesest emotsioon ning vajutada allpool olevale rohelisele noodile. Lisaks Evale ja Tõnule on võimalik valida ka Liisi ja Riina sünteeshääl, kuid nende hääled emotsioone ei väljenda.

Eesti keele instituut tegi rakenduse avalikus seepärast, et igaüks võiks ise proovida, kuidas emotsionaalne sünteeskõne kõlab. Kuid Kairi Tamuri ütles, et teda teeks väga rõõmsaks see, kui rakendus leiaks kasutamist ka muul eesmärgil kui ainult meelelahutus.

“Näiteks kõnepuudega inimesed saavad rakenduse abil nüüd oma emotsioone väljendada lisaks sõnavalikule ka häälega. Ja need, kes kasutavad kõnesüntesaatorit tekstide ettelugejana, võivad nüüdsest lasta süntesaatoril uudiseid lugeda rõõmsalt,” selgitas Tamuri. Siinjuures andis ta tarviliku vihje: paremini oskab süntesaator rõõmu väljendada meessünteeshäälega.

 
Kairi Tamuri põnevast doktoritööst ja emotsionaalse sünteeskõne vajalikkusest loe pikemalt ERR Novaatorist “Doktorant õpetas eestikeelsele kõnesüntesaatorile kurbust ja viha”.

Kolm huvitavat fakti eestikeelse emotsionaalse kõne kohta

• Kõige kiiremini räägib eestlane siis, kui ta on vihane (17,5 häälikut sekundis). Eesti keeles väljenduvad emotsioonid kõnetempos teiste keeltega sarnaselt: kõneleja räägib kõige kiiremini viha korral ja kõige aeglasemalt kurbuse puhul.
  
  
• Kõige valjem on eestlase kõne siis, kui ta kõneleb neutraalselt, ilma erilise emotsioonita. See võib olla eestikeelse kõne eripära, et neutraalne kõne on kõrgema intensiivsuse taseme ja ühtlasema helinivooga kui emotsionaalne kõne. Sellist tulemust võis mõjutada ka etteloetud kõne lugemisstiil.
  
  
• Kõige ebatäpsem on eestlase artikulatsioon siis, kui ta väljendab kurbust. Kurb inimene ei artikuleeri häälikuid sama jõupingutusega nagu tavalise, neutraalse kõne puhul ning häälikud redutseeruvad ehk kaotavad oma kvaliteeti ja kõneleja artikulatsiooni täpsus langeb. Artikulatsiooni täpsuse langemine kurbuse puhul näib olevat keeleti universaalne nähtus.