Uudne tehnika võimaldab leida räpaseid pomme kilomeetrite kauguselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Scanpix/AFP/ Johannes Eisele

Radioaktiivset ainet saab uudse tehnika abil leida kümnete kilomeetrite kauguselt, teatavad Lõuna-Korea teadlased. Leiutisest oleks kasu näiteks räpaste pommide avastamiseks kui ka tuumaõnnetuse tõttu saastunud alade kaardistamiseks.

"Näiteks saaks selle abil leida julgeolekut ohustavaid räpaseid pomme või uurida piirkondi, kus saadav kiirgusdoos on inimeste ja robotite jaoks kaugelt liiga kõrge. See võiks aidata meil anda täpsemaid ohuhinnanguid," selgitas uurimuse juhtivautor Eunmi Choi ERR Novaatorile. Ulsani riikliku teaduse- ja tehnoloogiainstituudi professor märkis, et kuigi tavalised geigeri loendurid töötavad äärmiselt hästi, peab nendega kiirgusallikate avastamiseks seisma kiirgusallikatest vaid paari meetri kaugusel.

Choi ja ta kaaslaste lahendus põhineb gürotronil. Vaakumtorul, mis tekitab kõrgesageduslikke raadiolaineid. "Tüüpiliselt kasutakse neid näiteks tuumasünteesi uuringutes plasma kuumutamiseks. Radioaktiivse aine avastamiseks pole neid aga kunagi kasutatud," lisas Choi.

Radioaktiivse materjali avastamiseks saadetakse raadiolained selle arvatava asukoha suunas. Kiire mõjul tekitavad radioaktiivsel lagunemisel vallanduvad vabad elektronid elektrilise läbilöögi. See omakorda tekitab teiseseid registreeritavaid raadiolaineid. Mida suuremat antenni, kõrgema sageduse raadiolaineid ja võimsamat gürotroni kasutada, seda kaugemalt saab radioaktiivset ainet märgata.

"Teoreetiliselt oleks võimalik seda teha isegi sadade kilomeetrite kauguselt. Esialgu on eesmärgiks aga pigem kümned kilomeetrid," sõnas Choi. Näitkatsetes suutis töörühm registreerida 1,2 meetri kauguselt isegi 500 nanogrammi jagu radioaktiivset isotoopi koobalt-60. Professori sõnul oli tagasihoidlik kaugus tingitud katsetele seatud piirangutest. Kasutatud radioaktiivne materjal ei tohtinud jõuda laboriseinte vahelt kaugemale. Samuti polnud selleks piisavalt võimas nende endi ehitatud gürotron.

Lähitulevikus plaanib Choi kolleegidega uurida, kas sama meetodi abil saaks luua kolmemõõtmelisi kujutisi ka peidetud, näiteks konteineritesse ladustatud radioaktiivsest ainest. "Tarvilik tehnoloogia on juba olemas. Küsimus on pigem rahas ja ajas," lisas professor.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: