Tartu ülikooli teadusarvutuste keskus loodi 2008. aastal. Vajadus tulenes sellest, et arvutusi oli vaja teha väga mitmel pool üle terve ülikooli. Kuid sageli käis see nii, et osteti paar arvutit, pandi keegi seda haldama ja siis kuluski suur osa tööst arvuti haldamisele. “Meil on siin tihtipeale nii olnud, et teadlasel on vaja mingi programm käima panna ja sellega on nädal aega vaeva nähtud. Kui teadlane tegeleb nädal aega mingisuguse asja installeerimisega, siis see ei ole normaalne,” rääkis Tartu teadusarvutuste keskuse juht Ivar Koppel.

Lisaks masinatele on tähtis oskusteave

Arvutuskeskuse abi kasutades ei pea teadlane programmide ja tehnika haldamise ning käivitamisega pead vaevama. TÜ teadusarvutuste keskuse juht leiabki, et keskuse üks olulisemaid eeliseid on töötajate kompetents. “Oli sihukene lugu, et tuli meile üks doktorant. Kurtis, et tema programm on kole aeglane. Saime siin poole tunni jooksul asja käima, nii et see, mis varem käis nädal aega, tegi töö nüüd kahe tunniga ära,” sõnas Koppel.

Erinevad teadusasutused on arvutusjõu kokku pannud teadusarvutuste infrastruktuuris, kus on lisaks Tartu ülikoolile veel ka Tallinna tehnikaülikool, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) ning Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk. Teadusasutused teevad omavahel koostööd.

“See vähendab oluliselt jalgratta leiutamist – kui meil oli vaja Garage48 jaoks teaduspilve piloot käima saada, saime palju nõu KBFI-st, kus juba vastav kogemus olemas,” rääkis Koppel. Teadusasutuste koostöö tulemusena hoiti teaduspilve arendamisel ligi pool aastat arendamisvaeva kokku.

Infrastruktuuris on kokku 6 petabaiti kettapinda (Üks petabait on miljon miljardit baiti ehk sama palju infot, kui sisaldub 4,7 miljardis raamatus), mis on täiesti võrreldav Soome teadusarvutuste keskusega.

Soomest eristab meid aga tööjõud. Kui Soome teadusarvutuste keskuses on ligikaudu kaks korda enam kettapinda ja protsessoreid ehk viis korda rohkem, siis inimesi töötab seal sada korda rohkem. Eestis on haldamisefektiivsus suurem. “Kui me siin ühe poisi kunagi tööle võtsime, siis ta oli täiesti veendunud, et üks inimene võib ehk 20–30 serverit hallata. Praegu on meil siin vähemalt 500 serverit ja pole mingit probleemi neid hallata,” rääkis Koppel.

Teadusarvutuste keskus toob Eesti teadlastele väliskosilasi

Arvestatava arvutusvõimsuse olemasolu muudab Eesti teadusasutused ka välispartneritele ahvatlevamaks. Teadusarvutuste keskused on osalenud mitmete rahvusvaheliste uuringuandmete töötlemisel. Värskemad näited on Tuumaosakeste põrguti e CERN-i andmetöötluses osalemine ja sel sügisel ühe prestiižikama teadusajakirja Nature esikaanele jõudnud ning kõmu tekitanud uuring meie eellaste Aafrika-väljarändest.

Koppeli hinnangul on praegu ligi kolmandik kasutajaid välismaal. “On siin näiteks Eesti biokeskuse andmed, tulevad teadlased Cambridge’ist ja Itaaliast, Venemaalt – analüüsivad neid ja teevad koostööd,” rääkis keskuse juhataja.

Edusaavutuste aupaistele peesitama siiski jääda ei saa, pidevalt tuleb võimsust ja võimekust edasi arendada. Kavas on teha kasutamine veel lihtsamaks, rohkem automatiseerida, nii et kasutajad saavad ise rakendusi valida. Samuti salvestusmahtu suurendada ning 20 petabaiti juurde hankida.