Kunstiteraapiad on muusikat ja kujutavat kunsti rakendavad psühhoteraapiad, nende kasutamine on teise inimese ravimine kunstide kaudu. Kunstiteraapiate alase koolituse ja teadustööga on Eestis tegeldud juba paarkümmend aastat, viimased 5 aastat on kunstiteraapiaid õpetatud iseseisva erialana Tallinna Ülikoolis.

Muusika, kunsti, tantsu ja draama rakendamine ravis ulatub kaugele ajalukku, näiteks muusikaravi kohta on leitud tõendeid juba paleoliitikumist. 19. sajandi lõpus hoogustus kunsti toomine haiglatesse nii muusikute ja näitlejate esinemiste kaudu kui ka patsientide kunstilise tegevuse kaudu. Haiglakunst äratas tähelepanu ning mitmel pool Euroopas hakati koguma psühhiaatriliste patsientide heal kunstilisel tasemel töid, üks tuntumaid on praegu Sainte-Anne’i Psühhiaatria Haigla Centre d’Etude de l’Expression kunstikogu, mis sisaldab töid alates 1919. aastast. Alates 1950-ndatest on võimalik rääkida kunstide teraapilisest rakendamisest tänapäevases teaduspõhises tähenduses ning loovterapeutide professionaalsest ettevalmistusest.

Eestis võib kunstiteraapiate algusajaks pidada 1980ndaid, mil professor Saima Tamme eestvedamisel asutati meditsiinilise ettevalmistuse kateedri juurde tervisekabinet, mis hiljem nimetati ümber terviseuuringute laboriks. Labori tööd jätkab täna Tallinna Ülikooli koosseisus Tervise Disaini Keskus ning kunstiteraapiate õpetamise ja teadustööga laiemalt tegeleb rakendusloome osakond. Kunstiteraapiaid õpetatakse Eestis ainsana Tallinna Ülikoolis, tänaseks on eriala lõpetanud 42 inimest ning kunstiteraapiaid õpib hetkel 114 inimest.

25.–26. oktoobril tähistatakse kunstiteraapiate eriala 5. tegevusaastat rahvusvahelise konverentsiga "Kunstid tervise heaks". Konverentsiga taaskäivitatakse kakskümmend aastat tagasi alustatud ”Kunstid tervise heaks” konverentside seeria, kus terapeudid, teadlased ja kunstnikud tutvustavad oma töökogemusi, uurimistulemusi, ideid ja loomingut.