Mesilaste kaitseks 1. detsembrist jõustuv piirang, millega keelustatakse Euroopa Liidus ajutiselt kolme neonikotinoidset toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi kasutamine mõnedes piirkondades, võib teha keerulisemaks rapsikasvatajate elu.

Mesilased koguvad rapsipõlult õietolmu ja kui seal on tehtud keemilist putukatõrjet, siis mürgid satuvad ükskord kindlasti ka mesilastarusse. Koeru mesinik Lembit Liin ütleb, et tarusse tassitud mürgid mõjutatavad otseselt mesilaste järeltulevat põlve, vahendas ERR uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

„Kui haue nõrgeneb, siis on see väga hea foon kõikidele teistele haudmehaigustele, mis meil nii ehk nii mesilastel on ajaloos olnud,“ nentis Liin.

Klotianidiini, tiametoksaami ja imidaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahendite ning nendega töödeldud seemnete kasutamist ja müüki piiratakse Euroopa Liidus alates selle aasta 1. detsembrist. Piirang vaadatakse läbi hiljemalt kahe aasta jooksul.

„Selle aja jooksul teevad teadusasutused vastavad lisauuringud, et selgitada välja, kas need vahendid võivad olla mesilastele sellisel määral ohtlikud, et need tuleks püsivamalt keelustada,“ ütles põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Jan-Roland Raukas.

Ta lisas, et neonikotinoidide kasutamine pritsitava preparaadina pole Eestis kuigi laialt levinud, küll aga puhitakse kogu külvatav rapsi seeme neonikotinoide sisaldava vahendiga Cruiser OSR, millele pole asendajat. „See tähendab, et selle keelustamine tuleb kompenseerida kasvuaegse pritsimisega,“ märkis Raukas.

Ka osaühingus Estonia külvatakse Cruiser OSRiga puhitud rapsiseemet, kuid hilisemas putukatõrjes neonikotinoide ei kasutata.

„Kindlasti on võimalik ka igasuguseid bioloogilisi tõrjeid kasutada, suurtootmises muidugi ei saa sellest rääkida, kuid kui seda mingil määral piirata ja on alternatiive, siis tuleb seda teed pidi minna,“ sõnas Estonia agronoom Helina Märtmann.

Põllumajandusamet kontrollib aastas umbes 350 korral taimekaitsevahendite kasutamist, nüüd võetakse luubi alla turustajad.