Wei Li Pekingist Hiina Teaduste Akadeemiast ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Cell Stem Cell, kuidas nad muundasid teatavaid geene nii, et arenevatel hiireembrüotel oli selgem, kummalt isalt saadud geeni millisel juhul käiku võtta.

Varasemates katsetustes on samasooliste vanematega hiirte täiskasvanuks saamine takerdunud paljuski just geeniekspressiooni segaduse taha, ehkki on ennegi saadud kahe isa või kahe emaga hiirelooteid arenema ja isegi samasooliste vanematega hiirepoegi sündima.

Seni aga on need hiirlooted või -pojad kasvanud ainult teatud maani ja siis mitmesuguste väärarengute toimel ikkagi pidama jäänud.

Selleks, et kahe isaga hiiri tegema hakata, võtavad teadlased kõigepealt ühelt isaselt hiirelt pluripotentse tüviraku ja muundavad selle hiire munarakuks — rakuks, mida tavaliselt esineb ju ainult emastel hiirtel. Siis viljastavad nad selle munaraku teiselt isaselt hiirelt saadud seemnerakuga.

Selles uuringus tegid Li ja ta kolleegid samamoodi ainult, et muundasid ka paarikümmet tähtsat geeni, mis reguleerivad seda, kummalt vanemalt saadud geenid millistel juhtudel avalduvad.

Asjaolu, et nüüd arenesid kahe isaga hiired kaugemale, mõned isegi täiskasvanuks, näitab teadlaste sõnul senisest selgemini, et varasemad eksperimendid olid suurel määral just sedalaadi geeniekspressiooni häirete taha takerdunud.

Ega nüüdki kõik libedalt ei läinud. Sünnini jõudis alla 12 protsendi loodud loodetest. Sugugi kõik neist ei jõudnud täiskasvanueani, ja need kes jõudsid, oli suurem osa sigimisvõimetud ega elanud ka kuigi vanaks.

Kuid Li ja ta kaaslased kavatsevad uuringuid jätkata, võttes edaspidi ette ka suuremaid loomi, nende seas ahvegi.

Uuringutest samasooliste vanematega imetajate kasvatamisel võib põhimõtteliselt abi olla ka inimesele suunatud reproduktiivmeditsiini edendamisel, kuigi eetilisi vastuväiteid ning piiravaid reegleid on sel teel omajagu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.