Üks tõsisemaid puudusi, millest veel väga üle ei ole saadud, on asjaolu, et kvantbitid, need elementaarsed infokillukesed, millega kvantarvutid opereerivad, ei ole kuigi püsivad.

Kvantmaailma võbeluste toimel tuleb aeg-ajalt ikka ette, et füüsilises seadistus, mis ühte väikest kvantbitti kannab, toimub miskit, mille tõttu kvantbiti väärtus ühtäkki muutub.

Tavalises arvutis oleks nähtuse analoogiks see, kui tavaline infoelement ehk bitt muudaks ühtäkki oma väärtust kas nullist üheks või ühest nulliks. Selge see, et sellisel juhul võib arvuti tehtavatesse arvutustesse sugeneda viga, aga ka väikesel veal võivad mõnikord olla päris tõsised tagajärjed.

Kvantarvutite tegijad on leiutanud võtteid, kuidas vigu kompenseerida, aga veel parem oleks ju vigade teket juba eos paremini ära hoida.

Rühm peamiselt Ameerika teadlasi ongi nüüd välja pakkunud ühe võimaliku lahenduse, kuidas teha veakindlamat kvantbitti.

Zlatko Minev ettevõttest IBM ja Yale'i Ülikoolist on koos kolleegidega ja koostöös iduettevõttega Alice & Bob ehitanud kvantbitiseadeldise, mis kujutab endast pisikest õõnsust, mille sees paiknevad väikesed ülijuhtivast materjalist traadid.

Kui õõnsusse lasta valgust, võib see jääda seal edasi-tagasi pendeldama. Pendeldada võib valgus seejuures kahel eri moel, üks neist pendeldusviisidest kehastab seejuures "nulli" ja teine "ühte".

Aga et tegu on kvantseadeldisega, siis saavad need niiöelda null-pendeldus ja üks-pendeldus käia ka ühel ja samal ajal korraga, nii nagu kuulus Schrödingeri kass võib tuntud mõtteeksperimendis olla ühel ja samal ajal elus ja surnud.

Minev ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature, et nende kvantbitt säilitab kindla kvantoleku keskmiselt kümneks sekundiks, mida on palju rohkem kui tavaline kvantbitt tavaliselt suudab.

Sellega ei ole kvantarvutite hädad muidugi veel lõpuni lahendatud, aga tubli samm soodsas suunas on küllap tehtud ikka.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.