Seda on enam kui kolm korda rohkem kui senisel rekordiomanikul, samas ettevõttes loodud 127-bitisel kvantarvutil.

Kuid saavutus ei seisne lihtsalt selles, et kvantbitte tehti juurde. Üksteise lähedal paiknevad kvantbitid kipuvad üksteise tööd segama; seda tuleb siis püüda vältida.

Arvutis Osprey, mille nimi tähendab kalakotkast, on kvantbitid ühendatud ka tavaliste, mittekvandiliste elektroonikakomponentidega. Need peavad siis omalt poolt kaasa aitama sellele, et kvantbitid üksteist ülemäära ei segaks.

Asjaolu, et Osprey õnnestus ehitada ja tööle panna, näitab, et mitmesaja-kvantbitiseid arvutikiipe on tõepoolest võimalik luua.

IBM teatab, et nüüd on kavas ehitada kvantarvuti, millel on 1121 kvantbitti. See peaks loodetavasti valmis saama tuleval aastal.

Kvantbitid on tavalistest bittidest erilisemad selle poolest, et neis hoitav info ei väljendu ainult kas ühe või nullina, vaid võib kujutada endast nende kahe väärtuse superpositsiooni ehk olla samal ajal nii üks kui ka teine.

Seda kvantmaailma kummalisust targasti ära kasutades saab kvantarvutitega teha arvutusi, mida tavalised arvutid teha ei suuda.

Kvantarvutite abil saab tulevikus loodetavasti senisest täpsemini ilma ennustada, uusi molekule kavandada, kaubavooge korraldada ja andmeid kaitsta. Pärast kvantarvutite laialdast evitamist ei ole maailm enam endine.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.