Need kollaste täppidega, mustapõhjalist sulestikku kandvad nektaritoidulised linnud meelindlaste sugukonnast, liiginimega Anthochaera phrygia, õpivad oma keerukaid laule vanematelt liigikaaslastelt.

Kuid nende arvukus on jäänud nii väheseks ja asustus hõredaks, et paljudel noorematel lindudel ei ole vanemate lindudega enam piisavalt kokkupuudet, et laulud korralikult selgeks saaks.

Laulud aga aitavad lindudel territooriumi märkida ja kaaslast meelitada. Laulukultuuri hääbumine teeb seega otsest kahju lindude pesitsus- ja sigimisedukusele ning ohustab niigi haruldase linnuliigi püsimajäämisvõimalusi veelgi.

Ross Crates Canberrast Austraalia Rahvusülikoolist ja ta kolleegid otsisid linnuhuvilistelt kogutud vihjete põhjal üles enam kui sada Anthochaera phrygiat. Nad salvestasid lindude laulu ja kõrvutasid neid aastaid varem salvestatud lauludega.

Selgus, et tervelt 27 protsendil isaslindudest erines laul liigile seni tüüpiliseks olnud lauludest. Seejuures umbes 12 protsenti oli hakanud meloodiaid laenama hoopis teiste linnuliikide repertuaarist. Laulude struktuuri oli tabanud üleüldine lihtsustumine.

Crates ja kaasautorid kirjutavad Kuningliku Seltsi toimetistes, et ebatüüpilise lauluga lindudel võiski märgata raskusi kaaslase leidmisel.

Teadlaste sõnul tasub laulukultuuri muutusi terasemalt jälgida ka teistel linnuliikidel, sest see võib anda märku liigi võimalikust allakäigust.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25