Nüüd on Hiina ja Ameerika teadlased end läbi närinud mahukast molekulaarbioloogilisest uurimismaterjalist ja toonud päevavalgele tõhusa kleepaine, mis annabki bakteritele võime kestlikku kattu rajada.

Hambakatt kujutab endast tegelikult niinimetatud biokilet, bakterite ja nende endi eritatud lima segu. Katu sees elavad bakterid on üsna hästi kaitstud süljes leiduvate antimikroobsete ainete ja antikehade eest.

Pei-Yuan Qian Hongkongi Teaduse ja Tehnika Ülikoolist, Wenjun Zhang Berkeley California Ülikoolist ja nende kolleegid uurisid, kuidas moodustab biokilet üks levinumaid katubaktereid ja kaariesetekitajaid Streptococcus mutans.

Nad kirjutavad ajakirjas Nature Chemical Biology, et avastasid bakteril geenikompleksi, mis aitab biokilet vastupidavamaks teha, ja leidsid üles ka viis valgumolekuli, mida geenikompleksi geenid kodeerivad ja bakterirakud toodavad.

Üks neist viiest molekulist kleepub bakterirakkude pinnale ja toimib liimina. Samas tõrjub ta vee molekule, mis muidu kipuksid kile loomist segama.

Teadlased märkasid katsetes ka, et kui teha sama molekul kättesaadavaks mõnedele muud liiki bakteritele, siis hakkavad needki tugevamat biokilet moodustama.

Seega tunneme nüüd bakterite relvastust jälle natuke paremini. Meie esmaseks relvaks nende vastu jääb kuni uute innovatsioonideni aga ikka peamiselt hambahari.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25