Teadlane teab, kas maitse üle tasub vaielda ({{commentsTotal}})

On ütlus, et maitse üle ei vaielda.  Aga miks peaks sellega üldse nõustuma? Miks ei peaks maitse üle vaidlema? Seda selgitab Tallinna ülikooli filosoofia lektor Margus Vihalem. 

Esteetika vaatepunktist on maitsel meie elus oluline koht: analüüsime ja hindame oma meeletajusid pidevalt, ehkki enamasti väga põgusalt. Suur osa meie igapäevasuhtlusest ja argielust on seotud sellega, et mõtleme ja arutame mis on ilus või inetu, mis meile meeldib või ei meeldi. Ja ka tegutseme sellest lähtuvalt.

Mis on esteetika?

Esteetika on filosoofiline distsipliin, mis uurib esteetilist kogemust. Esteetiline kogemus on meeleline kogemus, mis muutub tähenduslikuks ja väärtuslikuks suhtes individuaalsete hoiakute või kultuuriliste normide ja väärtustega. Niisiis tegeleb esteetika ühelt poolt meie meeletajudega, teiselt poolt aga esteetiliste väärtuste ja hoiakutega, mis on alalises muutumises ja teisenemises. Tajukogemust ei saagi väärtustest ja hoiakutest päriselt lahutada; see, mida me tajume ja märkame, on seotud sellega, mida me peame väärtuslikuks ja tähenduslikuks. Traditsiooniliselt on esteetikat seostatud ka kunstiga. Siiski on kunst, ehkki kultuuri seisukohast väga oluline, ainult üks paljudest meelekogemuse ja esteetiliste väärtuste seostumise näidetest.

Maitseküsimuste pärast on peetud suuri sõnalahinguid, aga ka duelle ja isegi sõdu. Võib öelda, et erinevad maitse-eelistused ja maitse üle vaidlemine on kultuuri alus.

Kultuur ongi teatud maitsenormide muutuv kooslus, mis määrab, milliseid toimimisviise ja praktikaid me väärtustame. See tähendab: mida me sööme, kuidas me riietume või millist meelelahutust eelistame. Aga ka seda, mida me sellest kõigest mõtleme ja kõneleme.

Viimasel ajal on esteetikas üha enam hakatud väärtustama meie argielu esteetilisi aspekte. Võib julgelt väita, et meie igapäevaelus on väga palju sellist, kus pöörame tähelepanu asjade ja olendite, aga ka tegevuste esteetilistele omadustele või peame langetama esteetilisi otsustusi.

Näiteks pakub maitsev toit meile nälja kustutamise kõrval ka esteetilist naudingut, nagu ka hästi õnnestunud mängukombinatsioon (mis vahel päädib iluväravaga) jalgpallis. Isegi korras kodu või töökeskkond on omamoodi esteetilise naudingu allikaks.

Valides liikuva ja sportliku eluviisi, väärtustame muuhulgas oma keha esteetilist dimensiooni. Oma tarbimisvalikuid tehes saame muuta oma elukeskkonda puhtamaks ja looduslähedasemaks, ning seegi on omamoodi esteetiline otsustus.

Juba väga ammu on aru saadud, et me saame oma esteetilist tundlikkust ja maitsemeelt märkimisväärselt arendada. Nii muudame oma elu tähendusrikkamaks ja lisame sellele värvi.

Seega, maitse üle tasub vaielda: see kuulub inimeseks olemise juurde. Ja maitse üle vaielda on lihtsalt tore! See ühendab meid ja aitab paremini mõista nii iseennast kui ka teisi, ka teisi kultuure. Ja võib-olla isegi teisi liike.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: