Tuntud vähiuurija Tartus: verevähk pole enam surmatõbi ({{commentsTotal}})

Sageduselt teine verevähi vorm müeloomtõbi, tuntud ka kui müelomatoos või lihtsalt luuüdivähk, ei ole “surma diagnoos”. Kuid paraku pakub aastakümneid kasutusel olnud keemiaravi sellele vaid leevendust, mitte tervenemist. 

Viimasel ajal on välja töötatud mitmeid uusi ravimeid ja ravivõtteid, mis tagavad müeloomihaigetele oluliselt parema prognoosi ja elukvaliteedi. Uudsed ravimid ja raviskeemid on muutmas müeloomi surmahaigusest krooniliseks haiguseks. 

Paraku pole uusimad neist karmide regulatsioonide ja väga kalli hinna tõttu Eestis veel kättesaadavad. Sellegipoolest võib mitmete selliste ravimite ja ravimeetodite väljatöötamise eest tänu avaldada professor Kenneth Andersonile maailmakuulsast Dana-Farberi vähiinstituudist. 

Möödunud nädalal Tartu ülikooli ja selle kliinikumi külastanud professor Andersoni ja tema juhitud teadusrühma võib pidada tänapäeval kahe kõige laialdasemalt kasutatavate müeloomiravimi – Bortezomiib ja Lenalidomiid – autoriks. Just tema juhtis mõlema ravimi eelkliinilisi ja kliinilisi katseid ning tõi need seeläbi müeloomihaigete voodiservale.   

Kenneth Anderson on maailma suurima verevähiga tegeleva organisatsiooni, Ameerika hematoloogide liidu president. Teda tuntakse kui suure missiooniga meest, kes on pannud aluse pahaloomuliste kasvajate bioloogilisele ravile ehk immuunteraapiale. 

Kingitud elud

Immuunteraapia puhul kasutatakse vähi allasurumiseks või vähiravi kõrvaltoimete vähendamiseks ära keha enda kaitsemehhanisme. See tähendab, et keha loomuliku kaitsevõime tugevdamiseks või taastamiseks stimuleeritakse immuunsüsteemi.  

Andersoni ligi 40 aasta pikkune teadustöö ja selle rakendamine meditsiini on andnud müeloomihaigetele üle maailma nii lootust kui eluaastaid. 

Pärast Tartu ülikooli kliinikumi külastust ja akadeemilist loengut räägib ta loo oma patsiendist, kes oli üks esimesi, kellele tehti 1980ndatel multimüeloomi raviks kõrgedoosilist keemiaravi ja siirdati tüvirakke. 

“Ta oli kooliõpetaja ja käis minu vastuvõttudel 15 aastat. Peaaegu iga kahe või kolme aasta järel vajas ta müeloomi raviks midagi uut. Õnneks oli meil talle iga kahe-kolme aasta järel ka midagi uut pakkuda.

Kui temalt küsiti, kas ta on oma haigusest vabanenud, vastas ta: ei ma ei ole terve, müeloom on minu krooniline haigus. Ma olen sellega juba väga kaua elanud ja iga kord kui ma olen uut ravi vajanud, olen ma seda ka saanud. Ma olen näinud oma lapsi lõpetamas keskkooli ja kolledžit, ma olen abiellunud ja elan oma kroonilise haigusega normaalset elu.”

Doktor ja professor Anderson on enda sõnul teadusuuringuteks alati just patsientidelt inspiratsiooni ammutanud ja peab enda suurimaks saavutuseks immunsüsteemil põhinevate vähiravimeetodite väljaarendamist ehk ravimeid, mis sihivad haigust põhjustavaid valke.  

“Ma usun, et müleoomist on saanud väga paljude patsientide krooniline haigus. See tähendab, et väga paljud müeloomi diagnoosiga inimesed maailmas elavad vanaks ja surevad lõpuks millegi muu kui müeloomi tõttu.”

Kinkida patsiendile ja tema perele lootust ja elu on Andersoni sõnul suurim auhind, mis ühele inimesele ja teadlasele osaks võib saada. 

“Seda näha on olnud imeline privileeg ja võimalus,” ütleb mees, kes on teinud teadust, mis on parandanud ühteaegu inimeste diagnoose, prognoose ja ravi. 

Paraku ei ole aga müeloomiravi veel igal pool nii kaugele jõudnud. 

Eestis vajab müeloomiravi järeleaitamist

Praegu on müeloomiravi Eestis USA-ga võrreldes 5–10 aastat taga, hindab Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Ain Kaare. 

Kuidas teaduslikud edusammud kiiremini Eesti müeloomipatsientideni aidata, oli üks põhiline küsimus, mida kuulsa professori visiidi ajal arutati. Uute koostöövõimaluste otsimise käigus kaaluti TÜ kliinikumi hematoloogia ja onkoloogia kliiniku konsultantarsti ja Tartu ülikooli emeriitprofessor Hele Everausi eestvedamisel ka ülemaailmse müeloomi teaduskonverentsi toomist Tartusse. 

Põhjusi, miks kõige uuemad ravivõimalused Eestis veel kättesaadavad pole, tuleb Kenneth Andersoni ja teda võõrustanud Tartu ülikooli hematoloogia dotsendi Edward Laane sõnul otsida ühiskonnast: aktsepteeritav tervise ja elu hind sõltub alati sellest, kui palju inimesed on nõus selle eest maksma. 

“Ravimite tohutu hind tuleneb pikast arendustööst, mis ühe ravimi väljatöötamiseks kulub. Ent kui kõikidel patsientidel oleks uutest ravimist kasu ja kõigil haigetel oleks nendele juurdepääs, oleksid kõik õnnelikumad,” nendib professor. “Arstid saaksid pakkuda haigetele parimat ravi, patsientide elukvaliteet paraneks. Ka ravimifirmad saaksid tehtud investeeringud kiiremini kaetud.”

Anderson möönab, et kallid ravimid, mis pole abivajajatele kättesaadavad on suur probleem, kuid leiab, et selle võib aidata lahendada suurem koostöö teadlaste, haiglate, patsientide, ravimifirmade ja seadusandjate vahel.  

Kuna Eestis avastatakse sageli müeloom jätkuvalt alles väga hilises järgus, tuleks tema sõnul meil panustada rohkem ka meditsiinitöötaja teadlikkuse tõstmisse.  See on väga oluline, sest mida varem müeloom diagnoositakse ja ravi alustatakse, seda paremini patsient terveneb.

Samas tunnustas Anderson Eesti vähiravi arstide pühendumust ning arstide ja patsientide tahet leida ligipääs kõige uuematele ravimitele. 

“Ma tahan teha kõik, mida suudan, et patsiente aidata,“ ütles Anderson korduvalt. 

Kenneth Anderson selgitab, mis haigus on multimüeloom:  

 

Mida professor Kenneth Andersoni müeloomi haigete heaks teinud on? 

  • Ta on avanud ja juhib Dana-Farberi vähiinstituudi müeloomikeskust ning müeloomi teadusgruppi.
  • Tema teadustöö tulemusena jõudis esimene inimestel kasutatav vähiravim, mis pärsib valke lagundavaid ensüüme – Bortezomiib, eelkliinilistesse katsetustesse ja seejärel kliinikutesse.
  • Ta on viinud eelkliinilistesse katsetustesse ja kliinikumidesse vähiravimi Lenalidomid, mida teatakse ka selle tootjafirma Revlimid järgi. 
  • Bortezomiib ja Lenalidomid on tänapäeval kaks kõige laialdasemalt kasutatavate müeloomiravimit maailmas. 
  • Tema viimaseks teadussuunaks on müeloomivastaste vaktsiinide ja müeloomirakkudele spetsiifiiste T-rakkude toomine kliinikusse, et parandada müeloomipatsientide ravitulemusi ja teha tuleviks võimalikuks haigestumisest tervistumine.

Vähiravi arengutest ja väljakutsetest räägib möödunud aastal Tartu ülikooli ja kliinikumi külastanud Dana-Farberi vähiinstituudi uurija-professor Nikhil Munshi:

Toimetaja: Katre Tatrik



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: