Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga ({{commentsTotal}})

Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.
Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol. Autor/allikas: Matthijs Quaijtaal / Wikimedia Commons

Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

TTÜs kaitseb kolmapäeval doktoritööd Simo Ilomets, kes uuris, mida on vaja teha vananevate paneelmajade kasutusea pikendamiseks.

Vananevate raudbetoon-suurpaneelelamute tuleviku üle diskuteeritakse mitte ainult Eestis vaid ka naaberriikides. Viimased uuringud nende korterelamute tehnilise seisukorra kohta tõendavad, et majade konstruktsioonid on üldiselt rahuldavas seisus, välja arvatud mõned fassaadid, rõdud ja varikatused.

Doktoritöö eesmärk oli uurida piirdetarindite, näiteks välisseinte, renoveerimisvajadust ning seinte ehitusfüüsikalist toimivust nii praeguses renoveerimata kui ka renoveerimisjärgses olukorras.

Välimõõtmiste ja arvutisimulatsioonide abil selgitas Ilomets välja, kuidas mõjutavad välisseina temperatuur ja niiskus, milline on hallituse tekke risk maja sisepinnal, kust tekivad soojuskaod, kuidas toimib seina soojus- ja niiskuskaitse enne ja pärast renoveerimist ning milline on terasarmatuuri korrosioon kolmekihilise seina betoonist väliskoorikus.

Ja mis selgus?

Selgus, et kahes kolmandikus renoveerimata majade korteritest on ebapiisav ventilatsioon. Samuti lasevad lubamatult paju sooja läbi nende majade ehitusaegsed raudbetoonist välisseinad. „See põhjustab korterites jahedust ning tuuletõmmet, tuues samas põhjendamatult kõrgeid küttearveid,“ selgitas Ilomets.

Peamine kahju on aga hallituse ja kondensaadi teke paneelide liitekohtade sisepinnal – see tekib sinna umbes 50-protsendilise tõenäosusega.

Peale lisasoojustamist moodustavad külmasillad, näiteks rõdud ja aknad, kõikide piirdetarindite soojuskadudest vähemalt 10 protsenti, aga see võib olla ka 34 protsenti.

Külmasildade täpne osakaal soojuskadudest sõltub sellest, kas aknad on vahetatud ning lisasoojustuse tasapinda tõstetud või mitte. Kui aknaid väljapoole ei tõsteta ning rõdusid kinni ei ehitata, muutub teisejärguliseks ka see, kas välisseina on lisasoojustust andud 15 või 20 sentimeetrit.

Ilometsa sõnul tõestab doktoritöö, et paneelelamute välisseinu on vaja renoveerida. Selleks, et viia majad vastavusse kaasaja nõuetega, on vaja parandada ventilatsiooni ja välisseinte lisasoojustamine möödapääsmatu.

Lisasoojustamine likvideerib külmasillad, ega tekita välisseinas ehitusfüüsikalisi probleeme. Lisaks peatab see fassaadi lagunemise.
„Renoveerimisega tuleks aga kiirustada, sest tööde maht on suur ja fassaadid lagunevad kogu aeg,“ nentis Simo Ilomets.

„Võib öelda, et meie arvukate vanade raudbetoon-suurpaneelelamute kasutusiga saab oluliselt pikendada ventilatsiooni tõhustamise ning välispiirete lisasoojustamisega“, lisab Simo Ilomets.

Doktoritööd „Eesti raudbetoon-suurpaneelelamute piirdetarindite renoveerimisvajadus ja toimivus“ juhendas professor Targo Kalamees (TTÜ). Doktoritöö oponendid on professor Jari Puttonen (Aalto ülikool, Soome) ja Karolis Banionis (Kaunase tehnikaülikool, Leedu).

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.