Doktoritöö heidab valgust nanoosakeste mõjule inimese organismis ({{commentsTotal}})

Nano- ja mikromeetrised metallioksiidi osakesed elektroonikaseadmes.
Nano- ja mikromeetrised metallioksiidi osakesed elektroonikaseadmes. Autor/allikas: BASF - We create chemistry/Creative Commons

Tallinna ülikoolis kaitseb doktoritööd Tiina Titma, kes uuris erinevate biomolekulidega kaetud metalliliste nanoosakeste füsioloogilist mõju esmasel kokkupuutel imetaja, näiteks inimese organismiga.

„Töö käigus arendasime raamprotokolle nanoosakeste omaduste määramiseks, mis pakuvad järgitavat teaduslikku tulemust ja võimaldavad täpsemaid, ökonoomsemaid ravimuuringuid,“ kirjeldas Titma.

See töö annab võimaluse asendada, vähendada ja parendada kulukaid loomkatseid.

Töös kasutasid uuringusse panustanud teadlased erinevaid meetodeid metalliliste nanoosakeste füsikokeemiliste omaduste ja tsütotoksilisuse määramiseks. Näiteks uurisid seerumi proteiinide ja bakteriaalsete polüsahhariidide ja metalliliste nanoosakeste koosmõju.

Nanomõõtmetes osakesed on viimasel aastakümnendil pälvinud märkimisväärset tähelepanu. Neid kasutatakse laialdaselt näiteks elektroonikas, tehnoloogias, ka meditsiinis.

Hoolimata paljudest uuringutest on jätkuv probleem nende uuringuandmete ühtlustamine ja üldistamine, mis võimaldaks leida püsivaid seoseid nanoosakeste füüsikalis-keemiliste omaduste ja käitumismustri vahel.

„Doktoritöö toel võime väita, et nanotoksilisus sõltub materjalist ning tundub suurenevat, kui osakeste mõõtmed sama kontsentratsiooni puhul vähenevad. Lisaks selgus, et mõnetüübiliste nanoosakeste tsütotoksiline toime ei ilmne koheselt ja meie uuritud fruktooligosahhariididel on dispersioone tasakaalustav ning seedetrakti kaitsev toime,“ võttis töö autor kokku peamised uurimistulemused.

Eksperimentaalne töö tehti Keemilise ja bioloogilise instituudi (KBFI) keskkonnatoksikoloogia laboratooriumis, kus on juba kümmekond aastat kogemust erinevate kemikaalide ohutuse hindamiseks. Tulevikus võimaldavad sellised nanodisainid tõhustada geeniteraapia täpsust ning ka personaalmeditsiini.

Doktoritööd "Metalliliste nanoosakeste tsütotoksiline toime epiteelbarjääri mudelitele" juhendasid TLÜ professor Ruth Shimmo ning KBFI uurija-professor Anne Kahru ja vanemteadur Jüri Siigur.

Oponendid on Tallinna tehnikaülikooli teadur Kai Künnis-Beres ja Zagrebi meditsiiniuuringute ja tööohutuse instituudi vanemteadur Ivana Vinkovič Vrček (Horvaatia).

Kui suur on nanoosake?

Toimetaja: Marju Himma



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.