Ühe minuti loeng: kuidas isesõitev auto ümbrust tajub? ({{commentsTotal}})

Autonoomseks autoks nimetatakse sõidukit, mis täidab tavapärase sõiduki funktsionaalsusi, jälgides ümbritsevat keskkonda ning navigeerides ilma juhi abita. Isesõitev ehk robotjuhitav sõiduk reageerib mistahes olukorras inimesest kiiremini ja suudab olla täpsem ning tähelepanelikum, märgib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rakendusfüüsika professor Tõnu Laas.

Nii nagu inimesed ja loomad, vajavad ka isesõitvad autod liikumisel ettetulevate takistuste arvestamiseks infot ümbrusest. Elusolendid saavad üldjuhul passiivseid signaale nägemise ja kuulmise abil. Nahkhiired kiirgavad ka ise aktiivselt ultraheli signaale, mille peegeldumise järgi otsustatakse objektide kauguse, suuruse, asukoha üle.

Sarnaselt on ka isesõitvatel autodel erinevad ümbruse tunnetamise vahendid. Väike robotauto võib otsustada vaid pinnaheleduse muutuse järgi, kas on õigel teel. Ultrahelisignaalide kiirgamise ja vastuvõtmisega saab tuvastada ümbritsevate objektide kaugust.

Isesõitvatel autodel ainult heleduse muutuste jälgimisest ja ultraheli kasutamisest ei piisaks. Isesõitva auto kontekstis tähendab see seda, et teatud ettetulevad olukorrad ja nendele reageerimine on autole selgeks tehtud. Õigel teel sõitmiseks on vaja ühelt poolt kasutada GPS-i. GPS jälgib auto üldist asukohta, aga pole piisavalt täpne sõiduradade jälgimiseks.

Üheks objektide tuvastamise vahendiks on nn kompuuternägemine, mis peaks tuvastama tuntud objekte, nt liiklusmärke, foore ja jalakäijaid. Lisaks sellele on ümbruse efektiivsemaks tajumiseks autodel vaja saata ise aktiivselt signaale – elektromagnetilisi, mitte enam ultrahelisignaale. Radari signaalide kiirgamise ja peegeldunud signaalide vastuvõtmisega saab otsustada ümbritsevate objektide – autode, inimeste, loomade ja muu – kauguse ja kiiruse üle.

Täiendav laserskaneerimine LIDAR-i abil võimaldab ümbrusest paremat kolmemõõtmelist pilti saada. Selline erinevate vahendite poolt saadud signaalide kombineerimine peaks võimaldama autol ümbrust piisavalt täpselt ja kiiresti tajuda, et sõites vajalikke liikumist muutvaid otsuseid teha.

Tulevikus toob isesõitvate autode ilmumine kaasa liiklusohutuse, kuna inimlikke eksimusi on palju vähem. Lisanduvad tarkvaralised eksimused, kuid need on kiiremini parandatavad kui inimloomus.

Teatud kriitilise infohulga ületamisel peab auto olema ise võimeline otsuseid vastu võtma ning ettetulevad olukorrad ei tohi väga palju erineda sellest, mis autole eelnevalt selgeks tehtud on. Päris ootamatuste eest pole ilmselt kaitstud ka isesõitvad autod.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: