Ühe minuti loeng: kuidas isesõitev auto ümbrust tajub? ({{commentsTotal}})

Autonoomseks autoks nimetatakse sõidukit, mis täidab tavapärase sõiduki funktsionaalsusi, jälgides ümbritsevat keskkonda ning navigeerides ilma juhi abita. Isesõitev ehk robotjuhitav sõiduk reageerib mistahes olukorras inimesest kiiremini ja suudab olla täpsem ning tähelepanelikum, märgib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rakendusfüüsika professor Tõnu Laas.

Nii nagu inimesed ja loomad, vajavad ka isesõitvad autod liikumisel ettetulevate takistuste arvestamiseks infot ümbrusest. Elusolendid saavad üldjuhul passiivseid signaale nägemise ja kuulmise abil. Nahkhiired kiirgavad ka ise aktiivselt ultraheli signaale, mille peegeldumise järgi otsustatakse objektide kauguse, suuruse, asukoha üle.

Sarnaselt on ka isesõitvatel autodel erinevad ümbruse tunnetamise vahendid. Väike robotauto võib otsustada vaid pinnaheleduse muutuse järgi, kas on õigel teel. Ultrahelisignaalide kiirgamise ja vastuvõtmisega saab tuvastada ümbritsevate objektide kaugust.

Isesõitvatel autodel ainult heleduse muutuste jälgimisest ja ultraheli kasutamisest ei piisaks. Isesõitva auto kontekstis tähendab see seda, et teatud ettetulevad olukorrad ja nendele reageerimine on autole selgeks tehtud. Õigel teel sõitmiseks on vaja ühelt poolt kasutada GPS-i. GPS jälgib auto üldist asukohta, aga pole piisavalt täpne sõiduradade jälgimiseks.

Üheks objektide tuvastamise vahendiks on nn kompuuternägemine, mis peaks tuvastama tuntud objekte, nt liiklusmärke, foore ja jalakäijaid. Lisaks sellele on ümbruse efektiivsemaks tajumiseks autodel vaja saata ise aktiivselt signaale – elektromagnetilisi, mitte enam ultrahelisignaale. Radari signaalide kiirgamise ja peegeldunud signaalide vastuvõtmisega saab otsustada ümbritsevate objektide – autode, inimeste, loomade ja muu – kauguse ja kiiruse üle.

Täiendav laserskaneerimine LIDAR-i abil võimaldab ümbrusest paremat kolmemõõtmelist pilti saada. Selline erinevate vahendite poolt saadud signaalide kombineerimine peaks võimaldama autol ümbrust piisavalt täpselt ja kiiresti tajuda, et sõites vajalikke liikumist muutvaid otsuseid teha.

Tulevikus toob isesõitvate autode ilmumine kaasa liiklusohutuse, kuna inimlikke eksimusi on palju vähem. Lisanduvad tarkvaralised eksimused, kuid need on kiiremini parandatavad kui inimloomus.

Teatud kriitilise infohulga ületamisel peab auto olema ise võimeline otsuseid vastu võtma ning ettetulevad olukorrad ei tohi väga palju erineda sellest, mis autole eelnevalt selgeks tehtud on. Päris ootamatuste eest pole ilmselt kaitstud ka isesõitvad autod.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: