Põisadru aitab põlevkivituha graanuliteks vormida ({{commentsTotal}})

Narva elektrijaamade keevkihtkateldes tekib aasta jooksul miljon tonni põlevkivituhka. Tegemist pole aga jäätmetega, vaid materjaliga, millele on teadlastega koostöös leitud mitmeid kasutusvõimalusi.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis (KBFI) on loodud uus paljulubav tehnoloogia põlevkivituha granuleerimiseks põisadruga.
Põlevkivituhk on väga raskesti granuleeritav materjal. Siinkohal oli vaja leida uus lahendusi. Eesti rannikuvetes leiduv põisadru sisaldab alginaati, mida on võimalik kasutada tuhagraanulite sidumiseks.

„Alginaati saab osta maailmaturult, aga õnneks on Eestis rikkalikult põisadru, milles on piisavalt pikad ahelad, et seda tuha sidumiseks kasutada,“ selgitas KBFI teadur Janek Reinik. Seejärel geelistatakse segu kaltsium- või baariumkloriidi lahuses ja kuivatatakse.

Saadud graanuleid katsetatakse freesturbaväljade rekultiveerimisel ehk uuesti metsastamisel. „Tegemist on Keskkonnainvesteeringute keskuse projektiga, mille puhul oleme kasutanud graanuleid katselappidel koostöös Eesti maaülikooliga. Tulemused on paljulubavad. Oleme pannud kaks kilogrammi graanuleid ruutmeetrile ning näeme, et see paneb puu hästi kasvama,“ rääkis Reinik.

Pilt 1. Ilma graanuliteta (vasakul) ja alginaadiga granuleeritud põlevkivituhaga kasvavad arukased (paremal) turbaväljal pärast esimest suve (Katri Ots, Eesti maaülikool).

„Teine koht, kus oleme graanuleid kasutanud on Narva õlitehases tekkinud fenoolse heitvee adsorbeerimine. Tulemustest selgub, et graanulid võimaldasid saada veest kätte 40 protsenti fenoolidest (juba ühekordse loksutamisega). Seda sama graanulit saab hiljem koos põlevkiviga katlas põletada,“ selgitas Reinik.

Põlevkivituhk sobib nii tee-ehituseks kui plasti toomiseks

Põlevkivituhk on Eestis täna ohtlike jäätmete nimekirjas. Seda vaatamata sellele, et mitmetes teistes Euroopa riikides käsitletakse energiatootmisel tekkivat tuhka toorainena. Üks põhjus ohtlikke jäätmete nimekirja sattumiseks on kõrge pH tase. Põlevkivituha puhul tuleb see ilmsiks kokkupuutel veega, mille tulemuseks on aluseline keskkond.

Samas annab just see omadus põlevkivituhale väärtuslikke kasutusvõimalusi. „Tuhka kasutatakse selleks, et happeid pinnasest neutraliseerida. See on näiteks põllumehele väärtuslik mullaparandaja. Samuti ei kivistu betoonisegu ilma aluselise keskkonnata,“ tõi Eesti Energia Energiakaubanduse tehnoloog Arina Koroljova näite.

„Raskemetallidest rääkides on tõestatud, et tuhast leostuvate raskemetallide hulk jääb Eesti seadustes lubatud normide piiridesse. Tuhka võiks käsitleda seega ka Eestis tootena, mitte ohtliku jäätmena,“ lisas Koroljova.

Arina Koroljova sõnul on Eesti Energia viinud koostöös maanteeametiga läbi õnnestunud katsetused Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõigul, mis tõestasid, et tuhaga rajatud teelõigud on tugevad ja hea kandevõimega.

„Tehtud pilootprojekti tulemusena saab öelda, et põlevkivituhka on võimalik edukalt kasutada teedeehituses mass-stabiliseerimiseks, luues pehme pinnase asemel teedele kivikõva ja kaua kestva aluse," sõnas Koroljova.

Põlevkivituha puhul võib eristada kaheksat tüüpi, millel on erinevaid kasutusvõimalusi. Nende uurimiseks teeb Eesti Energia koostööd Tallinna tehnikaülikooli, Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ning KBF) ja teiste teadlastega.

Põlevkivituha kasutusvõimalusi on ammu otsitud. Kuigi põlevkivituhka kasutati teedeehituses juba nõukogude ajal, tuleb täna viia läbi uued uuringud. „ Muutunud on nii teede ehitamise tehnoloogiad kui ka põlevkivituha omadused, sest kasutusele on võetud uued põletamistehnoloogiad ja uued filtrid,“ rääkis Koroljova.

Tema sõnul on Eesti Energia eesmärgiks põlevkivi võimalikult efektiivselt ja keskkonnahoidlikult väärindada. „Kui suudame rohkem ära kasutada energiatootmise kõrvalsaadusena tekkivat põlevkivituhka, siis see tähendab, et saame põlevkivist rohkem väärtust kätte,“ selgitas Koroljova.

Põlevkivituhka saab kasutada ka plastitoomises. Siinkohal kasutatakse seda täitematerjalina kriidi asendajana. Tuhk on odavam ja parandab ka mõningaid materjali omadusi. Seda plasti võib Koroljova sõnul kasutada nii pakenditööstuses, autotööstuses kui ehitusmaterjalina.

Viimastel aastatel on põlevkivituha uuringute fookuses keskkonnamõju. Siinkohal on abiks Tartu ülikooli ja KBFI teadlased. „Uute lahenduste leidmisel peame kindlad olema nende keskkonnaohutuses. Oma uuringus (põisadruga granuleeritud tuha saamine) uurib KBFI muuhulgas, mis tuhagraanulist välja leostub, kui see pinnasesse satub. Selline terviklik lahendus pakub meile väga suurt huvi,“ lisas Koroljova.

 

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Marju Himma



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.