Eesti teadlased asuvad uurima antimikroobsete nanopinnakatete plusse ja miinuseid ({{commentsTotal}})

Antimikroobsete nanopinnakatetega puutuvad inimesed kokku näiteks ühistrantspordis.
Antimikroobsete nanopinnakatetega puutuvad inimesed kokku näiteks ühistrantspordis. Autor/allikas: Anne Herlen/Creative Commons

See, mis ühele hea, võib teisele osutuda halvaks. Nii on ka antimikroobsete pinnakatetega: hoiavad küll pinnad, näiteks lauad, käsipuud, ukselingid mikroobivabad ja aitavad vältida inimeste nakatumist, ent võivad soodustada ravimresistentsete mikroobide teket jning kahjustada keskkonda.

Seega võib antimikroobsete pinnakatete tootmine ja kasutamine põhjustada ka soovimatuid tagajärgi. Kui pinnakatetest leostuvad antimikroobsed ained loodusesse, ohustavad need ka teisi organisme, kelle pärssimiseks need ained mõeldud ei olnud. Lisaks võivad need ained põhjustada bakterite harjumist antibiootikumide ja biotsiidsete ainetega.

Just selle tõttu panevad pead kokku enam kui 60 ülikooli, teadusasutust ja firmat 26 Euroopa riigist, et nii aidata kaasa uute antimikroobsete (nano)pinnakatete välja töötamisele tervishoiuasutustega seotud infektsioonide vähendamisel ja uudsete pinnakatete ohutuse hindamisel. Eestist annab oma teaduspanuse Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) Anne Kahru labori eestvedamisel.
Lisaks panustavad Eestist veel Kristo Timberg, kes on desinfektante, puhastusvahendeid ja kosmeetikat tootva ettevõtte AS Chemi-Pharm tegevjuht ning asendusliikmetena KBFI vanemteadur Kaja Kasemets ja Tartu Ülikooli teadur Siiri Kõljalg.

Anne Kahru, kes on KBFI keskkonnatoksikoloogia labori juhataja ning Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor selgitas, et kõiki neid ohte tuleb analüüsida kasu-kahju aspektist.

Antimikroobsetest materjalidest, mida soovitatakse kasutada kriitilistel puutepindadel, näiteks uksenuppudel ja reelingutel laevades, haiglates ja hooldekodudes, on ehk tuntuimad erinevad vase sulamid nagu messing ehk valgevask ja pronks. Kahru selgitusel peab arvestama, et just haiglates ja hooldusasutustes viibib palju riskirühmadesse kuuluvad inimesi: haigeid, eakaid ja haigustele vastuvõtlikke inimesi.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) 2012. aastal valminud uuring näitas, et Euroopa aktiivravi haiglates diagnoositi tervishoiuteenusega seotud infektsioone aastas kokku enam kui kolmel miljonil patsiendil. http://www.terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/ecdc-avaldas-hetkeleviuuringu-tervishoiuteenusega-seotud-infektsioonide-ja-antibiootikumide-tarvitam.html
Lisaks vasele on teada-tuntud bakterivastane metall ka hõbe. Kahru märgib, et nahka desinfitseerivaid hõbedasisaldusega kreeme leiab ka apteegist.

Titaan dioksiidi (TiO2) nanoosakesete mikroobivastased omadused on lisaks võimendatavad ka valgusega, eriti UV-valgusega, mis võimaldab luua valguse mõjul isepuhastuvaid pindasid (nt auto- ja aknaklaase). Nanorevolutsioon on toonud uudiseid ka vase ja hõbeda kasutusaladele, kuna nanosuuruses hõbeda ja vase oksiidide kasutamine juba tuntud kattematerjalides võimaldab nende toimet tõhustada.

Nagu öeldud, on antimikroobsed pinnakatted kasutusel erinevates kohtades ning see on soovituslik ja kindlasti hea. Kuid saamaks teada, millised on nende pinnakatete soovimatud kõrvalmõjud, ongi Euroopa teadlased, terviseorganisatsioonid ja ettevõtted jõud ühendanud.

Võimaluse uuringuteks annab uus algav COST projekt CA15114 (2016-2020) AMICI - Anti-MIcrobial Coating Innovations to prevent infectious diseases, mille eestikeelseks pealkirjaks sobiks "Antimikroobsed uudsed pinnakatted nakkushaiguste leviku ennetamisel".

COST (European Cooperation in Science and Technology) on riikide valitsuste vaheline raamistik, millega korraldatakse teadlaste koostööd. Praegu toetatakse COST tegevusi Horisont 2020 eelarvest. COST Eesti koordinaator on Ülle Must (Eesti Teadusagentuur).

AMICI koondab eksperte nii antimikroobsete pinnakatete sünteesi, kasutuse kui ka soovimatute kõrvalmõjude hindamise alal.
AMICI projekti koordineerib dr Francy Crijns Zuyd’i rakendusteaduste- ja tehnoloogiaülikoolist (Heerlen, Holland).

AMICI eksperdid töötavad viies töörümas, millest antimikroobsete pinnakatete riski-kasu analüüsiga tegeleva alaprojekti juht on Anne Kahru. Tema töörühmas KBFIs on metallipõhiste nanoosakeste (CuO, TiO2, ZnO, nanohõbe) antimikroobseid ja keskkonnamõjusid uuritud juba alates 2004. aastast. Tehtud teadustöö maailmataset näitab see, et tema töörühma vastavatest avaldatud teadusartiklitest tervelt üheksa on jõudnud maailmas kõrgelt tsiteeritud artiklite hulka.

AMICI juhtgrupi koosolek Porto ülikoolis.

AMICI viis töörühma:
1) antimikroobsete pinnakatete süntees ja nende turvalisemaks muutmine
2) laboratoorsete testide väljatöötamine pinnakattematerjalide antimikroobse tõhususe hindamiseks
3) riski-kasu analüüs
4) uued puhastusmeetodid
5) suhtlemine huvigruppide ja kasusaajatega

AMICI avakonverents toimub 17.-18. novembril 2016. aastal Hollandis, Heerlenis.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: