Ühe Minuti Loeng: kas Eesti rahvastikuprobleemid lahendab suurem sisseränne? ({{commentsTotal}})

Kõigile on hästi teada, et Eesti rahvastik kahaneb ja vananeb. Viimasel ajal on hakatud ühe rohkem rääkima sellest, et nende probleemide leevendamiseks tuleks hakata soodustama sisserännet. Kuidas siis on – kas uued inimesed väljastpoolt oleks lahendus Eesti rahvastiku- ja tööjõuprobleemidele, küsib Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur Allan Puur.

Rahvastiku vananemise puhul sõltub vastus sellest, kui pikka tulevikku silmas peetakse. Lühemaajaliselt on sisserände abil kindlasti võimalik vananemist aeglustada. Pikas vaates see lähenemine ei toimi, sest nagu kõik teised, jõuavad ka sisserändajad ise mõnekümne aasta pärast ikka, kus neilegi tuleb väljateenitud pensioni maksma hakata. Kui tahaksime ka sisserändajate pensioniküsimust uute tulijate abil lahendada, viiks see spiraalini, mis kestlikku lahendust ei paku.

Seda kinnitab kogemus nõukogudeaegsete sisserändajatega, kelle pensioniikka jõudmine muutis Eesti 1990. aastatel üheks Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga riigiks. Samuti näitavad seda prognoosid praegu sisserände toel hoogsalt kasvavate Euroopa riikide kohta. Rahvaarvu puhul oleneb vastus aga sellest, kas peatähtis on rahvastiku teatava koguarvuni jõudmine või on tähtis ka see, mida koguarv eneses kätkeb, näiteks kultuuri ja keele mõttes.

Selle jutu sõnum ei ole sisserände vastustamine, vaid tähelepanu juhtimine, et uutele inimestele lootmise kõrval on ühiskonna kestlikkuse saavutamiseks vaja mitmekesisemat lähenemist.

Selle hulka kuulub kindlasti noortele võimalikult hea hariduse andmine, mis on kõrgema tootlikkusega majanduse põhieelduseks. Tootlikkusse kasv, millele teevad panuse ka Euroopa Liidu strateegiad aitaks Eestil vältida takerdumist keskmise sissetuleku lõksu. Suurenev tootlikkus toetaks nii sissetulekute kui vananeva rahvastiku ülalpidamiseks tarvilikku maksutulu kasvu ning vähendaks väljarände majanduslikke motiive.

Lahenduste osaks peaks kindlasti olema tegus perepoliitika, mis eesmärgistab sündimuse liikumist taastetasemele lähemale ning selle kaudu rahvaarvu kahanemise pidurdamist. Kolmandaks eeldab rahvastikumuutustega toimetulek inimeste tervise paremat säilitamist ja pikemat tööelu. Targalt suunatud sisseränne saab neid lahendusi toetada, kuid mitte asendada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.