Ühe Minuti Loeng: kas Eesti rahvastikuprobleemid lahendab suurem sisseränne? ({{commentsTotal}})

Kõigile on hästi teada, et Eesti rahvastik kahaneb ja vananeb. Viimasel ajal on hakatud ühe rohkem rääkima sellest, et nende probleemide leevendamiseks tuleks hakata soodustama sisserännet. Kuidas siis on – kas uued inimesed väljastpoolt oleks lahendus Eesti rahvastiku- ja tööjõuprobleemidele, küsib Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur Allan Puur.

Rahvastiku vananemise puhul sõltub vastus sellest, kui pikka tulevikku silmas peetakse. Lühemaajaliselt on sisserände abil kindlasti võimalik vananemist aeglustada. Pikas vaates see lähenemine ei toimi, sest nagu kõik teised, jõuavad ka sisserändajad ise mõnekümne aasta pärast ikka, kus neilegi tuleb väljateenitud pensioni maksma hakata. Kui tahaksime ka sisserändajate pensioniküsimust uute tulijate abil lahendada, viiks see spiraalini, mis kestlikku lahendust ei paku.

Seda kinnitab kogemus nõukogudeaegsete sisserändajatega, kelle pensioniikka jõudmine muutis Eesti 1990. aastatel üheks Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga riigiks. Samuti näitavad seda prognoosid praegu sisserände toel hoogsalt kasvavate Euroopa riikide kohta. Rahvaarvu puhul oleneb vastus aga sellest, kas peatähtis on rahvastiku teatava koguarvuni jõudmine või on tähtis ka see, mida koguarv eneses kätkeb, näiteks kultuuri ja keele mõttes.

Selle jutu sõnum ei ole sisserände vastustamine, vaid tähelepanu juhtimine, et uutele inimestele lootmise kõrval on ühiskonna kestlikkuse saavutamiseks vaja mitmekesisemat lähenemist.

Selle hulka kuulub kindlasti noortele võimalikult hea hariduse andmine, mis on kõrgema tootlikkusega majanduse põhieelduseks. Tootlikkusse kasv, millele teevad panuse ka Euroopa Liidu strateegiad aitaks Eestil vältida takerdumist keskmise sissetuleku lõksu. Suurenev tootlikkus toetaks nii sissetulekute kui vananeva rahvastiku ülalpidamiseks tarvilikku maksutulu kasvu ning vähendaks väljarände majanduslikke motiive.

Lahenduste osaks peaks kindlasti olema tegus perepoliitika, mis eesmärgistab sündimuse liikumist taastetasemele lähemale ning selle kaudu rahvaarvu kahanemise pidurdamist. Kolmandaks eeldab rahvastikumuutustega toimetulek inimeste tervise paremat säilitamist ja pikemat tööelu. Targalt suunatud sisseränne saab neid lahendusi toetada, kuid mitte asendada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.