Eestis toodetakse väga erinevaid puitmaju - element-, moodul- ja palkmaju nii kantpalgist kui ümarpalgist. Tootmine toimub nii käsitööna kui masinatega. Laitses asuv Palkehituse osaühing toodab ja renoveerib looduse enda poolt loodud ehitumaterjalist maju juba üle 20 aasta. 

Ettevõtte töö pole aga kiire - saekaatrist läbi käinud toored palgid, mis on juba saanud õige kuju, tuuakse Laitsesse, kus need kuivavad kaks pool kuni kolm aastat enne, kui nendest saab hakata maja ehitama. Kuigi maja kokkupanek tehases on nagu suurte poiste Lego, läheb ühe maja ehitamiseks vaja sadakond palki ja kogu töö võtab aega umbes kuu. 

Meister tundma arvude kunsti

Tööle lisab keerukust ka fakt, et iga puu on oma nägu, mistõttu peab ettevõtte juhatuse liikme Ants Ploompuu sõnul meister alustama arvutamist juba esimesest palgist. “Kõrvalseisja võib küsida, et kuidas sa saad kahest kõverast ja erinevast asjast, sellise ilusa asja kokku panna, aga see on lihtsalt see ,et meister oskab seda arvutada. Kui sa jõuad silluse joone peale nii, et sul kõik need postid on ühe kõrgused? Selle pead sa koguaeg nagu vaikselt matemaatikat tundma,” selgitab Ploompuu.

Suure kombineerimise tõttu ei lähe tehasest välja mitte ühtegi samasugust maja. Puit on elus materjal ja teadlikumad kliendid oskavad seda hinnata. “Kui maja hakatakse esimest korda kütma, siis esimesed kaks küttenavigatsiooni võib palkide vahele endiselt tekkida pragusid. Ühesõnaga maja elab ja räägib sinuga - ma ütlen, on olemas inimesi, kellele see väga meeldib,” kinnitab Ploompuu. 

Eesti ürgne puit tõstab kulme

Ettevõtte juhatuse liige toonitab, et ürgne Eesti puit on maailmas väga hinnas. “Eesti metsad on olnud väga kaua hooldamata ja meie metsades on ka veel sellist jämedat massiivpuitu, mis on tegelikult nagu üle kasvanud. Kui me läheme sellisest puidust ehitatud majaga kuskile Põhjamaadesse, kus on puitmajade traditsioon väga levinud, siis alati külamehed imestavad, et kust te sellise puu saite ja veel ühes tükis - nende jaoks on see ime,” naljatleb Ploompuu. 

Ettevõtja lisab, et imestus pole asjatu - Eestis kokku pandud palkmajad võivad kesta sadu aastaid. “Kui majal on korralik katus peal, välispinnad on töödeldud, tänapäeval on ju neid võimalusi ääretult palju, siis 100 aastat ei ole ju mingisugune periood sellisele palkmajale,” sõnab Ploompuu. 

Uksed ja aknad

Eesti metsade säästmiseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks tuleks võimalikult palju raiutud puidust kohapeal väärindada, seda kuni väikeste detailideni välja. Lisaks pole üks õige palkmaja ilma uste ja akendeta mitte midagi muud kui lihtne onn. Seetõttu on otsustanud osaühing Vincom hakata tootma Eesti puidust komponente liistu-, ukse- ja aknatööstusele. 

Vincomi juhatuse liikme Jaanus Heile sõnul hööveldatakse kõik puidutükid esmalt nelinurkseks ning hiljem vaadatakse kaamerate abil, mis klotsist võiks vormuda. Kui otsus on langetatud antakse automatiseeritud saagidele vastavad käsud ning põrandaliist, ukse- või aknadetail võibki sündida. 

Sünniprotsessi tulemusena tekib paratamatult jääke, mis nagu Eesti puidutööstusele omane, ei lähe kindlasti ära viskamisele. “Sellised oksad või mingid muud vead, mida me välja tükeldame saematerjalist, me purustame ja müüme nad ikkagi maha laastuna. niiet selles mõttes kasutame ära kõik tekkivad jäägid ja madalamad kvaliteedid,” rõhutab Heile.