Fakt - Eesti on ühe inimese kohta maailma suurim puidugraanuli tootja. Osaühingu Purutuli tehase juhi Siim Pärna sõnul saab kõige paremat graanulit oksapuu saepurust. “Saepuru on aga saetööstuse kõrvalprodukt, mida ei tule piisavalt palju, ja seetõttu kasutame tootmises ka hakkepuitu, kuhu on lisatud ka lehtpuud,” selgitab Pärn.

Niiskuse tasakaal

Ta lisab, et tegelikult pole ideaalsed retsepti olemas. “Tähtis on, et segu niiskus oleks tasakaalus ning ei muutuks tootmise käigus. Kui proportsioonid on paigas, siis tõesti võimalik toota kõigest. Lihtsalt lehtpuust tootmine on olulised energiamahukam,” nendib ettevõtja. 

Nii segatakse omavahel kokku saepuru ja puiduhake ning saadud segu kuivatatakse  suures trummlis 600-kraadi juures. “Saepuru ja hake seguneb suruõhu turbulentsi toel trummli sees, kuni saavutatakse õige niisukus tase,” selgitab tehase juht. 

Pärast kuivatamist tambib haamerveski saepuru ühtlaseks peeneks massiks, mis on sobiv puidugraanulite pressimiseks. Enne pressimist kuumutatakse segu 60 kuni 70 kraadini ja kui graanul saabub pressimisest on valmis toodangu temperatuur 90 kraadi. 

Kokkuvõttes võtab ühe “ahjusooja” graanuli tootmine aega pool tundi. 

Kvaliteeti mõõdetakse iga päev

Ettevõte säilitab iga päev osa toodangust ühe paki jagu graanuleid. Võetud proovid põletatakse, et mõõta graanulite tuhasust. Lisaks põletamisele jahvatatakse graanuleid, et vaadata, kui palju puru toodangust eraldub. 

“Suurtele elektrijaamadele on ka oluline, milline on graanulis sisalduvate osakeste suurus. Selle mõõtmiseks võtame graanuli, leotame vees, kuivatame selle graanuli ära, teeme ta algseks jälle saepuruks tagasi, ja sõelume sealt erinevad osad välja,” räägib Pärn.