"Osoon": kaunite loodusfotode sünnikohad jäävad linnastumisele jalgu
Aastakümneid Eestimaa looduse ilu jäädvustanud fotograaf Remo Savisaar viis "Osooni" võttegrupi paikadesse, kus on tabanud mitmeid Eestis haruldasi liike, kuid kus tänaseks laiutab kinnisvaraarendus.
Üks selline paik on Tartu külje all Vahi külas, kus Savisaar on üle kümne aasta pildistanud kõrvukätsu. Hoonete jaoks tehnorajatiste ehitamise järel lindu seal enam aga ei ole. Nagu ütles Savisaar, võib ta küll tagasi tulla, kuid praegu teda enam ehitusplatsi juures näha ei ole.
Tekkivas aedlinnakus võib aga tulevikus tõenäoselt näha kanepilindu ja tavapärasemaid linde nagu hallvareseid ja harakaid.
"Kuna see on siin selline põline rebaste koht, kus ma olen ise ka palju neid pildistanud, siis rebaseid siia kindlasti jäävad ja inimestel hakkab nendega ka kokkupuuteid olema. Kui inimesed teevad endale kompostihunnikuid, siis hakkavad rebased kindlasti neid takseerimas käima, sest sealt võib midagi põnevat leida. Kui aga inimestel on koduloomad, siis võivad rebased neid näiteks kärntõvega nakatada, eks selleks peab valmis olema," ütles Savisaar.
Ta rõhutas, et kui Vahi küla tulevased elanikud hakkavad nägema maja ümbruses armsa välimusega rebaseid, siis kindlasti ei tohi neid toita, kuna rebane peab ikkagi inimest kartma.
Rajatava tööstuspargi aladel on varasemalt aga pesitsenud selline haruldane liik nagu sooräts, kes kuulub teise kaitsekategooriasse. Tegu oli tõenäoselt küll juhusliku pesitsusega, kuid lisaks soorätsule oli neil heinamaadel ka üldiselt palju palju elurikkust. Praegu on aga esimesed tööstushooned aga juba püsti ja mida aeg edasi, seda liigivaesemaks piirkond muutub.
"Uutele liikidele on siin võimalusi vähe ja mõned neist on ajutised. Lagedaks lükatud plats sobib näiteks väiketüllile, keda siin kaks pesitsevat paari ka oli, aga kuna siin on kõik kinni kasvanud ja siin on ka palju inimhäiringuid, on ka nemad siit praeguseks taandunud," ütles Savisaar.
Lähedal asuvas kraavis proovis hiljuti ka kobras taastada kuivenduskraavide mõju ja mõneks ajaks oli tal sellega ka edu. Paisu mõjul tulid piirkonda erinevad kurvitsad ja ka kuldhänilane, aga inimesele see jällegi ei sobinud – pais lõhuti, elupaik hävis ja koprad kütiti, tõdes Savisaar.
Samalaadseid suundumusi leiab pea kõikjal, kus inimene enda elutegevust looduskeskkonnas laiendab.