Kui me vaatame üht või teist kaadrit ja mõtleme, et nii Euroopas meil ei ole, siis see on tõsi. Kui me vaatame, mis lugu see film tervikuna räägib, käib see paraku ka Euroopa kohta. Filmis muidugi on natuke läbisegi kaadrid väga halvast loomade kohtlemisest, mis tõenäoliselt on siiski erandlik, ja kaadrid, milline on loomade sisuliselt halb kohtlemine on intensiivses tootmises. Intensiivne tootmine asetab loomad nende jaoks ebaloomulikku keskkonda ja paneb ka inimese talitama ebaloomulikult.

Filmi põhilugu näitab, et olemuslikult väga kontsentreeritud loomakasvatus ei saa olla loomasõbralik, isegi kui rakendatakse igasuguseid ettenähtud meetmeid. Eesti mõnevõrra eristub lihaveiste ja lambakasvatus. Viimane on meil see suhteliselt ekstensiivne ja oma põhiolemuselt loomasõbralik ja ka loodusesõbralik. Teisalt on meil väga intensiivseks muutunud piimakarja kasvatus. Kuigi meie piimapakile on tavaliselt joonistatud karjamaal kepsutav vasikas, siis tegelikult enamik sellest piimast, mis te ostate, rohkem kui 90 protsenti pärineb sellistelt lehmadelt, kes tegelikult karjamaal ei käi.

Kuivõrd põllumajandus eriti Euroopa Liidus sõltub väga tugevalt põllumajanduspoliitikast, siis väga oluline on, millised otsused sünnivad meil Maaeluministeeriumis ja ka nendel läbirääkimistel, mida Maaeluministeeriumi inimesed peavad Euroopa Liidu tasemel. See, et me toetame loomakasvatuses justnimelt loodussõbralikku suunda, mitte seda, mis on näiliselt väga tõhus, on väga oluline.

Üks suund on mahepõllumajandus, mis on üks väga oluline osa lahendusest. Teine oluline osa lahendusest on, et loomad saaksid käia väljas karjamaal – see on vajalik ka meie pärandmaastike ja pärandkoosluste, ehk siis ka elurikkuse säilitamiseks, sest põlised karjamaad püsivad elurikkana ainult siis, kui neid karjatatakse.

Me ei tohi kunagi unustada lihtsat tõsiasja, et liha söömiseks tuleb loom tappa. Sellel on kindlasti ka oma selge moraalne mõõde, aga jällegi bioloogina ma näen inimest segatoidulise loomana. Loomariigis loomad ikka söövad loomi ja selleks nad üksteist tapavad, see on elu kurb paratamatus. Seejuures tuleb seda alati mäletada ja selle võrra siis vähem liha süüa ja kindlasti vähem liha ära visata. Keegi on selle lihatüki pärast elu pidanud jätma ja selle prügikasti viskamine on kahtlemata väga ebamoraalne.

Mai on keskkonnakuu ja ETV2s jätkub temaatiline filmiprogramm. 19. mail kell 21.30 linastub režissöör Christopher Quinni film "Loomade söömine", mis räägib tööstusliku loomakasvatuse lõpust.

Filmi kaasprodutsentideks on Natalie Portman ja Jonathan Safran Foer ning tegu ongi Foeri samanimelise palju kiidusõnu pälvinud raamatu ekraniseeringuga. Film algab lihtsa küsimusega - kust tulevad munad, piimatooted ja liha? Intervjueerides erinevaid loomakasvatajaid maalib film pildi tulevikust, kus traditsiooniline loomakasvatus pole kauge mineviku kaja, vaid tee tulevikku.