Päevavalgele tuli vanim plesiosaurus
Elasid kord plesiosaurused. Nad olid pika kaela, väikese pea ja loibadeks muundunud jäsemetega suured loomad, kes ujusid ammustel ajastutel maailma meredes. Teadlased on ammu arvanud, et nad olid olemas juba triiase ajastul, kuid nende fossiile oli seni leitud alles alates juura ajastust. Kuni viimase ajani!
Nüüd lõpuks on leitud ka triiase ajastust pärit plesiosauruse fossiil, ja seejuures veel peaaegu täielik. Fossiili leidis Saksamaalt ühest Vestfaali savikarjäärist erakollektsionäär Michael Mertens.
Vestfaali-Lippe piirkonna loodusmuuseumis Münsteris määrasid asjatundjad fossiili vanuseks 201 miljonit aastat. See tähendabki aga teisiti öeldes seda, et fossiil pärineb juura-eelsest ajast, triiase lõpust.
Kui kuuldus leiust jõudis Bonni Ülikooli paleontoloogi Martin Sanderi kõrvu, sai ta asja tähtsusest kohe aru ning asus plesiosauruse fossiili koos oma doktorandi Tanja Wintrichiga lähemalt uurima.
Kahjuks oli osa looma kaelast savi kaevandades kaduma läinud, kuid alles jäänud luude järgi hindasid teadlased looma skeleti kogupikkuseks kaks meetrit ja 37 sentimeetrit. Seda on plesiosauruse kohta isegi suhteliselt vähe.
Koostöös Jaapani teadlastega Osaka ülikoolist ja prantsuse teadlastega Pariisi Loodusmuuseumist uurisid Sander ja Wintrich fossiililuude siseehitust ja said kasvumärkide järgi aru, et tegu oli olnud kiiresti kasvanud noore loomaga.
Nad järeldavad ka varasematele uuringutele toetudes, et noored plesiosaurused kasvasidki väga kiiresti. See aga viitab üsna kindlalt, et plesiosaurused olid püsisoojased loomad, kes just seetõttu suutsid edukalt hõlvata kogu maailmamere, sealhulgas ka külmad mered.
Nad olidki üldse väga edukas ja laialtlevinud loomarühm, kuni kriidiajastu lõpul Maale langenud asteroid ja suured vulkaanipursked hävitasid koos teiste hiidroomajatega nemadki. Kuid Sander, Wintrich ja kolleegid kirjutavad vanimast teadaolevast plesiosaurusest nüüd ajakirjas Science Advances.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa