Varem pesitsema asumine suurendab suitsupääsukeste poegade edukust ({{commentsTotal}})

Suitsupääsukesed
Suitsupääsukesed Autor/allikas: Arne Ader / Loodusemees.ee

Geenide järgmisse põlvkonda jõudmise tõenäosust peaks suurendama ühel pesitsushooajal mitme pesakonna järglaste üleskasvatamine. Kuna ühe korraga liiga paljude poegade toitmine on vanalindudele üle jõu käiv, pesitsevad mitmed liigid pärast esimese pesakonna lennuvõimestumist uuesti.

Üheks selliseks korduvpesitsejaks on ka Eesti rahvuslinnuks valitud suitsupääsuke (Hirundo rustica), kellel viimased pojad lahkuvad pesast augusti lõpus või isegi septembris. Kas neil poegadel jääb aega enne Aafrika talvitamisaladele suundumist end piisavalt ette valmistada?

Vastuse annab uuring Soomest, kus ligikaudu viiendik pesitsevatest suitsupääsukestest muneb ka teise kurna. Lõunapoolsetel aladel, näiteks Saksamaal muneb teise kurna lausa 60–83% suitsupääsukestest.

Soome uuringu käigus rõngastati 13 aasta jooksul suitsupääsukeste pesades kokku 56 499 poega, kellest sügisrändel kodukohast lõunasse suundudes tabati roostikest, kus suitsupääsukesed ööbivad, 1793 lindu.

Selgus, et rändele asusid hilised pojad 11 päeva noorematena, kui varasemate pesakondade pojad (42 vs 53 päevaselt). 

Samuti näitas rõngastusandmete analüüs, et kui pesasolemise perioodil ei erinenud varasemate ja hilisemate pesakondade poegade kehamassid, siis pesast lahkudes olid hilisemad pojad varasematest oluliselt raskemad. Seda ehk seetõttu, et hiliste pesakondade eest hoolitsevad vanalinnud kauem.

Rändel olnud lindude kaal näitas, et hilised pojad ei suuda oma energiavarusid täiendada samavõrra edukalt kui varased pojad. Võimalik, et nooremana rändele suundumine jätab vähem aega lokaalsete oludega tutvumiseks ja nii saavad vanemad pojad eelise toitumis- ja tulevaste pesitsusoludega tutvumisel.

Järgnevatel kevadetel naasis pesitsemiseks sünnipiirkonda 2,23% varasemate pesakondade poegadest ja 1,39% hilisematest poegadest. 

Erinevus võib näida tühine, kuid on siiski märkimisväärne, ja viitab hilisemate pesakondade väiksemale ellujäämusele ning tõdemusele, et varasemate pesakondade poegade efektiivsem toitumine rändel ja ellujäämus võivad tuleneda suuremast kogemusest.

See tähelepanek paneb aga küsima, kas vanalinnud peaksid otsustama aja, millest hiljem ei ole väikese edukuse tõttu mõtet pesitseda, ning end hoopis rändeks ja järgnevaks pesitsushooajaks säästma?

Kuigi hilisemate pesakondadest pärit poegade edulootused on väikesemad, püüavad väikesed värvulised, kelle ellujäämus on madal, järgmise sigimishooaja võimalikku ärajäämist kompenseerida ka erakordselt hilja pesitsedes. Sellise sigimisstrateegia kasulikkust toetavad ka mitmed uuringud, mis näitavad, et kaks või enam korda pesitsenud paaridel on järgmisel kevadel siiski rohkem ellujäänud järglasi.

Seega tasub vanalindudel pesitsemisega varakult alustamisega pingutada – poegade sigimisedu on seda kõrgem, mida varem nad lennuvõimestuvad.

Allikas: Raja-Aho S, Eeva T, Suorsa P, Valkama J, Lehikoinen E (2017). Juvenile Barn Swallows Hirundo rustica L. from late broods start autumn migration younger, fuel less effectively and show lower return rates than juveniles from early broods.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: