Hüljatud ostukärud annavad ettevõtjatele väärtuslikku teavet ({{commentsTotal}})

E-poes ostu katkestanud klient ei tähenda ettevõtte jaoks automaatselt probleemi, vaid võib olla hoopis positiivseks võimaluseks.
E-poes ostu katkestanud klient ei tähenda ettevõtte jaoks automaatselt probleemi, vaid võib olla hoopis positiivseks võimaluseks. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis teenuste disaini ja juhtimise eriala lõpetanud Annika Liivamäe magistritööst selgus, et e-poes ostu katkestanud klient ei tähenda ettevõtte jaoks automaatselt probleemi, vaid võib olla hoopis positiivseks võimaluseks.

E-kaubanduse levik pakub mitmetes tootekategooriates traditsioonilisele poekülastusele konkurentsi ja seetõttu on ettevõtjad järjest enam huvitatud teadmisest, kuidas inimesi oma veebipoodi meelitada ja neid seal ostma innustada. Kuna inimesed võivad katkestada internetis kaupa valides ostuprotsessi igal hetkel ja üksnes väike osa klientidest jõuab ka reaalselt kauba eest tasumiseni, uuris Liivamägi, milline on inimeste ostukäitumine internetis. 

“Inimesed armastavad ostukärusse lisada meelepäraseid tooteid, kuid enne ostu sooritamist otsustavad nad siiski sageli, et tahaksid antud toodete kohta koguda mujalt lisainfot ja jätavad seetõttu ostmise pooleli,“ rääkis Liivamägi, kes keskendus lõputöös alkoholiga tegelevatele e-müügikeskkondadele. 

“Samas ei ole põhjust ostu katkestamise pärast liialt muretseda, kuna esiteks naasevad paljud inimesed hiljem ostukäru uuesti üle vaatama ja võivad siiski kauba eest tasuda, ning teiseks – hüljatud ostukäru annab ettevõttele palju infot klientide vajaduste kohta,“ usub Liivamägi, kelle sõnul võimaldab saadud teabe oskuslik kasutamine tegelikult ettevõtjal hoopis müüki suurendada.

Eesti inimesed eelistavad interneti vahendusel osta pigem pikema kasutusajaga tooteid ja teenuseid, kuna nende puhul tajutakse vähem riske. 

“Näiteks alkohol, mida Austraalias, Ameerikas, Inglismaal ja mujal ostetakse sageli just internetist, on Eestis pigem nišitooteks ja sarnaselt toidukaupadele eelistavad inimesed alkoholi osta pigem tavapoest. 

Meil on alkohol nii laialdaselt kättesaadav, et inimesed lihtsalt ei tunne vajadust minna internetti näiteks veini ostma. Küll aga lähevad inimesed internetti selleks, et otsida toodete ja teenuste kohta lisainfot. Seega on siinkohal võimalik ettevõtjatel asi nö enda kasuks pöörata ja pakkuda just oma e-poes toodete kõrval ka sisukaid ja huvitavaid tootekirjeldusi, mis innustaksid klienti ostu internetis või ettevõtte füüsilises poes sooritama,“ rääkis Liivamägi.

Liivamägi magistritöö tulemused näitavad, et ettevõtjad peaksid senisest enam keskenduma informatsioonile, mida ostukäru hülgajad endast e-poodi maha jätavad, kuna sellele infole tuginedes on võimalik potentsiaalseid ostjaid poodi tagasi meelitada ja neile sobivat sisu pakkudes klienti ostma motiveerida.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.