Psühholoog: abi jõuab enesehinnaguprobleemiga poisteni sageli liiga hilja ({{commentsTotal}})

Svein Øverland, Norra kliiniline laste- ja kohtupsühholoog, rääkis meeste vaimse tervise konverentsil "Mis toimub kangelase peas?" teemal, millal tuleks poiste puhul märgata ja avastada enesehinnanguprobleeme, mis sageli viivad edasi enesevigastamise ja ka enesetapuni.

Øverland rääkis oma uuringust, mille kohaselt on USAs muutumas üha tavalisemaks, et vaimsed pinged, eriti nooremate meeste puhul väljenduvad iseese vigastamises. Kuna ta töötab Norras, siis jätkas ta uuringu ja prkatika tulemustele tuginedes.

Poiste ja noormeeste puhul viivad sotsiaalsed ja vaimsed pinged sageli enesevigastamisest edasi enesetappudeni. Oma tööpõllu, Norra ühiskonna näitel, tõi ta välja, et sageli kasutatakse näiteks jahilkäimist enesetapu tegemiseks või võetakse ravimi üledoos.

Norras tehtud uuringust, milles osales 4000 noormeest selgus, et sageli algavad vaimsed probleemid juba poisipõlves enesehinnangust, mis näiteks seostuvad oma kehaga mitte rahul olemises.

Rahulolematus oma kehaga - poisid

Kuigi sageli arvatakse, et noormeeste puhul pole oma kehaga mitte rahulolemine nii oluline kui tüdrukutel, siis on see siiski üsna samaväärne tüdrukutega.
Øverland tõi välja, et juba algkoolis tuleks märgata neid noormehi, kellel on probleeme enesehinnanguga või oma kehaga rahuloluga.

Uuring näitab, et on seos, kuidas me ennast näeme ennast väga sõltuvana oma välimusest või enesehinnangust ja enesevigastamise või enesetappu vahel.

puudutas oma ettekandes ka homoseksuaalsuse või transseksuaalsusega seotud teemasid. Poistelt ja tüdrukutelt tuleb küsida, kas nad näevad ennast poisi või tüdrukuna – see on eelduseks, et jõuda selgusele, kuidas nad üleüldse peaksid oma kehas tundma.

Øverland tõi aga välja, et abi jõuab lasteni sageli liiga hilja. Vähem kui 16 protsenti poistest, kel esineb enesehinnanguhäireid, ei saa tuge enne kui neil on välja kujunenud probleemid, mis viivad enesevigastuseni.

Probleemid ilmnevad sageli unehäiretega, vanemate ja kaaslastega suhtlemise lõpetamisega ning sellest väga kaugel ei ole ka vigastamised ja enesetapukatsed.
Enamik 12-aastastest poistest on puutunud kokku pornograafilise sisuga internetis. 15. elusaastaks on sellega kokku puutunud pea kõik poisid ja tüdrukud.

Mis sellest halba on?

Enamik pornosisu näitab meeste keha sellisena, mis ei vasta nende poiste puhul tavalisele. Teise sooga käitutakse pornograafilistes videotes viisil, mis ei ole tavapärane ning on sageli sageli ka vägivaldne, mis omakorda soodustab vägivaldset käitumist.

Soovitused:

  • Poisid eelistavad samast soost nõustajat või psühholoogi.
  • Poisid tunnevad end mugavamalt digitaalses keskkonnas, mistõttu võiks nendega suheldes kasutada ka neile omasemaid keskkondi.
  • Probleeme tuleb käsitleda kui normaalset osa elust. Poistega tuleb probleemide tunnistamist käsitleda kui tugevust, mitte kui nõrkust, sest probleemidega hakkamine on tugevuse märk. „See on nagu autoga: kui sul on probleem, tuleb mina autoparandusse, mitte teeselda, et probleemi pole,“ tõi Øverland näite.
  • Viis, kuidas suheldakse peab nii verbaalselt kui mitteverbaalselt olema neile omane. See kätkeb endas sageli ka kehakeele valimist ja norele omase kehahoiaku jäljendamist, kui vaja.

Toimetaja: Marju Himma



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: