Millise ilmaga millised rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad? ({{commentsTotal}})

Raadiosaatjaga sookurg Ahja 4 aastal 2014 Etioopias talvitumas.
Raadiosaatjaga sookurg Ahja 4 aastal 2014 Etioopias talvitumas. Autor/allikas: Leho Luigujõe

Kevadise sooja ning Eestis pesitsevate rändlindude saabumiseni on jäänud vaid paar kuud. Millal me oma sulelisi rändureid taas näha ja kuulda saame, sõltub väga palju nii õhutemperatuurist, sademetest kui ka tuule suunast ja kiirusest.

Millised ilmaolud on rändlindude esmasaabumise ajal Eestis viimastel kümnenditel valitsenud, uurisid Tartu ülikooli teadlased üheskoos kolleegidega Eesti maaülikoolist ja Brightoni ülikoolist.

Aastatel 1958–2002 kogutud 42 liigi ornitofenoloogilisi vaatlusandmeid analüüsides selgus, et lähi- ja kaugrändurid kasutavad kevadisel Eestisse saabumisel erinevaid ilmatüüpe.

Lähirändurid kasutavad enim tsüklonite ehk madalrõhkkondadega seotud ilmatüüpe, kus on valdav edelatuul. Seega on Lääne- ja Lõuna-Euroopas ning Vahemeremaades talvitujaid nagu näiteks koovitajat, punarinda ja kuldnokka võimalik esimest korda trehvata just soojemal ja sombusemal kevadpäeval.

Seevastu kaugrändurid kasutavad talvitusaladelt troopilises Aafrikas ja Aasias Eesti pesitsuspaikadesse saabumiseks aga antitsüklonite ehk kõrgrõhkkondadega seotud ilmatüüpe. See tähendab, et näiteks kägu, peoleo ja piiritaja saabuvad Eestisse tavaliselt ilusal ning selgel, nõrga tuule ja sademeteta päeval.

Seejuures panid teadlased tähele, et lähirändurid arvestavad rändamisel ilmaga vähem ja kaugrändurid jälle rohkem. Nii on see ilmselt sellepärast, et pikemat distantsi läbides on ajakava jäigem ja soodsatest ilmastikuoludest kasulõikamine muutub tähtsamaks kui lühemaid maid läbides.

Samas rõhutavad uurimuse autorid, et kuigi linnud võivad ilmastikust lähtuvalt rännet kiirendada või aeglustada, ei katkesta nad seda “parimat lennuilma" oodates kunagi lõplikult: koju pesitsema peab ju jõudma, rändetung sunnib. Seega, kui kätte on jõudnud kevadrände aeg, aga ilm ei taha kuidagi paraneda, tuleb lõpuks ikkagi lennata – olgu ilm parasjagu milline tahes.

Muuhulgas said ornitoloogid teada, et lisaks ilmastikule sõltub meie rändlindude kevadine saabumisaeg ka saabumissuunast ja -kohast ehk rändeteest.

“Hea näide on sookurg,” rääkis Aivar Leito Eesti maaülikoolist. “Sookurg saabub kevadel Saaremaale edelast ja seal on ta kohal oluliselt varem kui Ida-Eestis. See on nii sellepärast, et Saaremaa kured talvitavad valdavalt Lääne-Euroopas ja nende rändetee on lühem kui Ida-Eesti kurgedel, kes talvitavad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kirde-Aafrikas Etioopias.”

“Peale rändetee erineva pikkuse on neil ka geograafiliselt ja ilmatüüpide poolest erinevad saabumisteekonnad,” lisas kureonuna tuntud Aivar Leito.

Teadusartikli “The effect of atmospheric circulation on spring arrival of short- and long-distance migratory bird species in Estonia” avaldas ajakiri Boreal Environment Research.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.