Millise ilmaga millised rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad? ({{commentsTotal}})

Raadiosaatjaga sookurg Ahja 4 aastal 2014 Etioopias talvitumas.
Raadiosaatjaga sookurg Ahja 4 aastal 2014 Etioopias talvitumas. Autor/allikas: Leho Luigujõe

Kevadise sooja ning Eestis pesitsevate rändlindude saabumiseni on jäänud vaid paar kuud. Millal me oma sulelisi rändureid taas näha ja kuulda saame, sõltub väga palju nii õhutemperatuurist, sademetest kui ka tuule suunast ja kiirusest.

Millised ilmaolud on rändlindude esmasaabumise ajal Eestis viimastel kümnenditel valitsenud, uurisid Tartu ülikooli teadlased üheskoos kolleegidega Eesti maaülikoolist ja Brightoni ülikoolist.

Aastatel 1958–2002 kogutud 42 liigi ornitofenoloogilisi vaatlusandmeid analüüsides selgus, et lähi- ja kaugrändurid kasutavad kevadisel Eestisse saabumisel erinevaid ilmatüüpe.

Lähirändurid kasutavad enim tsüklonite ehk madalrõhkkondadega seotud ilmatüüpe, kus on valdav edelatuul. Seega on Lääne- ja Lõuna-Euroopas ning Vahemeremaades talvitujaid nagu näiteks koovitajat, punarinda ja kuldnokka võimalik esimest korda trehvata just soojemal ja sombusemal kevadpäeval.

Seevastu kaugrändurid kasutavad talvitusaladelt troopilises Aafrikas ja Aasias Eesti pesitsuspaikadesse saabumiseks aga antitsüklonite ehk kõrgrõhkkondadega seotud ilmatüüpe. See tähendab, et näiteks kägu, peoleo ja piiritaja saabuvad Eestisse tavaliselt ilusal ning selgel, nõrga tuule ja sademeteta päeval.

Seejuures panid teadlased tähele, et lähirändurid arvestavad rändamisel ilmaga vähem ja kaugrändurid jälle rohkem. Nii on see ilmselt sellepärast, et pikemat distantsi läbides on ajakava jäigem ja soodsatest ilmastikuoludest kasulõikamine muutub tähtsamaks kui lühemaid maid läbides.

Samas rõhutavad uurimuse autorid, et kuigi linnud võivad ilmastikust lähtuvalt rännet kiirendada või aeglustada, ei katkesta nad seda “parimat lennuilma" oodates kunagi lõplikult: koju pesitsema peab ju jõudma, rändetung sunnib. Seega, kui kätte on jõudnud kevadrände aeg, aga ilm ei taha kuidagi paraneda, tuleb lõpuks ikkagi lennata – olgu ilm parasjagu milline tahes.

Muuhulgas said ornitoloogid teada, et lisaks ilmastikule sõltub meie rändlindude kevadine saabumisaeg ka saabumissuunast ja -kohast ehk rändeteest.

“Hea näide on sookurg,” rääkis Aivar Leito Eesti maaülikoolist. “Sookurg saabub kevadel Saaremaale edelast ja seal on ta kohal oluliselt varem kui Ida-Eestis. See on nii sellepärast, et Saaremaa kured talvitavad valdavalt Lääne-Euroopas ja nende rändetee on lühem kui Ida-Eesti kurgedel, kes talvitavad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kirde-Aafrikas Etioopias.”

“Peale rändetee erineva pikkuse on neil ka geograafiliselt ja ilmatüüpide poolest erinevad saabumisteekonnad,” lisas kureonuna tuntud Aivar Leito.

Teadusartikli “The effect of atmospheric circulation on spring arrival of short- and long-distance migratory bird species in Estonia” avaldas ajakiri Boreal Environment Research.



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: