Millise ilmaga millised rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad? ({{commentsTotal}})

Raadiosaatjaga sookurg Ahja 4 aastal 2014 Etioopias talvitumas. Autor: Leho Luigujõe

Kevadise sooja ning Eestis pesitsevate rändlindude saabumiseni on jäänud vaid paar kuud. Millal me oma sulelisi rändureid taas näha ja kuulda saame, sõltub väga palju nii õhutemperatuurist, sademetest kui ka tuule suunast ja kiirusest.

Millised ilmaolud on rändlindude esmasaabumise ajal Eestis viimastel kümnenditel valitsenud, uurisid Tartu ülikooli teadlased üheskoos kolleegidega Eesti maaülikoolist ja Brightoni ülikoolist.

Aastatel 1958–2002 kogutud 42 liigi ornitofenoloogilisi vaatlusandmeid analüüsides selgus, et lähi- ja kaugrändurid kasutavad kevadisel Eestisse saabumisel erinevaid ilmatüüpe.

Lähirändurid kasutavad enim tsüklonite ehk madalrõhkkondadega seotud ilmatüüpe, kus on valdav edelatuul. Seega on Lääne- ja Lõuna-Euroopas ning Vahemeremaades talvitujaid nagu näiteks koovitajat, punarinda ja kuldnokka võimalik esimest korda trehvata just soojemal ja sombusemal kevadpäeval.

Seevastu kaugrändurid kasutavad talvitusaladelt troopilises Aafrikas ja Aasias Eesti pesitsuspaikadesse saabumiseks aga antitsüklonite ehk kõrgrõhkkondadega seotud ilmatüüpe. See tähendab, et näiteks kägu, peoleo ja piiritaja saabuvad Eestisse tavaliselt ilusal ning selgel, nõrga tuule ja sademeteta päeval.

Seejuures panid teadlased tähele, et lähirändurid arvestavad rändamisel ilmaga vähem ja kaugrändurid jälle rohkem. Nii on see ilmselt sellepärast, et pikemat distantsi läbides on ajakava jäigem ja soodsatest ilmastikuoludest kasulõikamine muutub tähtsamaks kui lühemaid maid läbides.

Samas rõhutavad uurimuse autorid, et kuigi linnud võivad ilmastikust lähtuvalt rännet kiirendada või aeglustada, ei katkesta nad seda “parimat lennuilma" oodates kunagi lõplikult: koju pesitsema peab ju jõudma, rändetung sunnib. Seega, kui kätte on jõudnud kevadrände aeg, aga ilm ei taha kuidagi paraneda, tuleb lõpuks ikkagi lennata – olgu ilm parasjagu milline tahes.

Muuhulgas said ornitoloogid teada, et lisaks ilmastikule sõltub meie rändlindude kevadine saabumisaeg ka saabumissuunast ja -kohast ehk rändeteest.

“Hea näide on sookurg,” rääkis Aivar Leito Eesti maaülikoolist. “Sookurg saabub kevadel Saaremaale edelast ja seal on ta kohal oluliselt varem kui Ida-Eestis. See on nii sellepärast, et Saaremaa kured talvitavad valdavalt Lääne-Euroopas ja nende rändetee on lühem kui Ida-Eesti kurgedel, kes talvitavad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kirde-Aafrikas Etioopias.”

“Peale rändetee erineva pikkuse on neil ka geograafiliselt ja ilmatüüpide poolest erinevad saabumisteekonnad,” lisas kureonuna tuntud Aivar Leito.

Teadusartikli “The effect of atmospheric circulation on spring arrival of short- and long-distance migratory bird species in Estonia” avaldas ajakiri Boreal Environment Research.



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.