Millise ilmaga millised rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad? ({{commentsTotal}})

Raadiosaatjaga sookurg Ahja 4 aastal 2014 Etioopias talvitumas.
Raadiosaatjaga sookurg Ahja 4 aastal 2014 Etioopias talvitumas. Autor/allikas: Leho Luigujõe

Kevadise sooja ning Eestis pesitsevate rändlindude saabumiseni on jäänud vaid paar kuud. Millal me oma sulelisi rändureid taas näha ja kuulda saame, sõltub väga palju nii õhutemperatuurist, sademetest kui ka tuule suunast ja kiirusest.

Millised ilmaolud on rändlindude esmasaabumise ajal Eestis viimastel kümnenditel valitsenud, uurisid Tartu ülikooli teadlased üheskoos kolleegidega Eesti maaülikoolist ja Brightoni ülikoolist.

Aastatel 1958–2002 kogutud 42 liigi ornitofenoloogilisi vaatlusandmeid analüüsides selgus, et lähi- ja kaugrändurid kasutavad kevadisel Eestisse saabumisel erinevaid ilmatüüpe.

Lähirändurid kasutavad enim tsüklonite ehk madalrõhkkondadega seotud ilmatüüpe, kus on valdav edelatuul. Seega on Lääne- ja Lõuna-Euroopas ning Vahemeremaades talvitujaid nagu näiteks koovitajat, punarinda ja kuldnokka võimalik esimest korda trehvata just soojemal ja sombusemal kevadpäeval.

Seevastu kaugrändurid kasutavad talvitusaladelt troopilises Aafrikas ja Aasias Eesti pesitsuspaikadesse saabumiseks aga antitsüklonite ehk kõrgrõhkkondadega seotud ilmatüüpe. See tähendab, et näiteks kägu, peoleo ja piiritaja saabuvad Eestisse tavaliselt ilusal ning selgel, nõrga tuule ja sademeteta päeval.

Seejuures panid teadlased tähele, et lähirändurid arvestavad rändamisel ilmaga vähem ja kaugrändurid jälle rohkem. Nii on see ilmselt sellepärast, et pikemat distantsi läbides on ajakava jäigem ja soodsatest ilmastikuoludest kasulõikamine muutub tähtsamaks kui lühemaid maid läbides.

Samas rõhutavad uurimuse autorid, et kuigi linnud võivad ilmastikust lähtuvalt rännet kiirendada või aeglustada, ei katkesta nad seda “parimat lennuilma" oodates kunagi lõplikult: koju pesitsema peab ju jõudma, rändetung sunnib. Seega, kui kätte on jõudnud kevadrände aeg, aga ilm ei taha kuidagi paraneda, tuleb lõpuks ikkagi lennata – olgu ilm parasjagu milline tahes.

Muuhulgas said ornitoloogid teada, et lisaks ilmastikule sõltub meie rändlindude kevadine saabumisaeg ka saabumissuunast ja -kohast ehk rändeteest.

“Hea näide on sookurg,” rääkis Aivar Leito Eesti maaülikoolist. “Sookurg saabub kevadel Saaremaale edelast ja seal on ta kohal oluliselt varem kui Ida-Eestis. See on nii sellepärast, et Saaremaa kured talvitavad valdavalt Lääne-Euroopas ja nende rändetee on lühem kui Ida-Eesti kurgedel, kes talvitavad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kirde-Aafrikas Etioopias.”

“Peale rändetee erineva pikkuse on neil ka geograafiliselt ja ilmatüüpide poolest erinevad saabumisteekonnad,” lisas kureonuna tuntud Aivar Leito.

Teadusartikli “The effect of atmospheric circulation on spring arrival of short- and long-distance migratory bird species in Estonia” avaldas ajakiri Boreal Environment Research.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.