Ühe minuti loeng: lapse arvamusega arvestamine ({{commentsTotal}})

Last puudutavaid otsuseid peaks tegema tema arvamust küsides ja sellega arvestades, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lastekaitse dotsent Karmen Toros.

Meil on kaua aega olnud arusaam, et üldjuhul täiskasvanud otsustavad laste eest. Praeguseks on selline vaatenurk ja käsitlus muutunud. Oleme huvitatud sellest, mida laps tunneb ja mõtleb, see omakorda hõlmab tema aktiivset kaasamist ja osalust temaga seotud otsuste tegemisel, nii kodus, koolis, ühiskonnas tervikuna.

Last vaadatakse kui n-ö eksperti oma elu suhtes, kuna tema teab oma tundeid, mõtteid, hirme, soove ja unistusi paremini kui keegi teine. Lapse kaasamine tähendab küsida lapse arvamust ja kogemusi. See ei tähenda, et kõike on võimalik vastavalt lapse soovide järgi otsustada, küll aga tema arvamust küsida.

Teeme lastele kahju?

Uurijad viitavad, et laste välja jätmist diskussioonidest ja otsustest seletatakse sageli laste haavatavusega, neile kahju tegemisega, kuigi tegelikkuses tähendab see laste jõuetuse suurendamist, leiavad Elizabeth Fern Liverpooli Hope'i ülikoolist ja Tromsø ülikooli teadlased. Barcelona üllikooli sotsiaalpsühholoog Ferran Casas (1997) rõhutab, et kaasamist on sageli mõistetud kui täiskasvanu tegevust laste nimel, kuna lapsi ei ole peetud piisavalt pädevaks. Siinkohal tõstatab ta omakorda küsimuse, et kas tegelikkuses ehk ei ole täiskasvanud piisavalt pädevad mõistmaks lapse vaatenurka?

Täiskasvanutel on lapse kaasamise edendamisel tähtis roll―kuulata lapse seisukohti, temaga arutleda, põhjendada tehtud otsuseid, ka teadmiste ja oskuste arendamine lapse vaatenurga uurimiseks, mõistmiseks. Tegemist on mõtteviisiga−lapsega koos, mitte tema eest. Prantsuse kirjanik Antoine de Saint Exupéry leidis tõelise inimsuse lapses.

Väikese Printsi sõnad “Suured inimesed ei saa ju ise kunagi mitte millestki aru, lastel aga on nii tüütu neile ikka ja jälle seletusi anda. /.../”, aitavad meelde tuletada, et lapsed näevad maailma teise pilguga. Iga laps on indiviid, oma vajaduste ja kogemustega, talle ei saa peale suruda iseenda tähendusi.

Kuula last ja arenda arengukeskkonda

Täiskasvanud saavad lapse hääle kaudu teada ja õppida, kuidas on võimalik luua turvalisemat arengukeskkonda, leiavad laste arengu uurijad Anne Graham ja Robyn Fitzgerald. Nii on võimalik teha paremaid otsuseid, edendades seeläbi lapse heaolu.

Lapse õiguste ja vanemluse monitooringule tuginedes nähtub, et lapsed on seisukohal, et nad on partneriks täiskasvanule ühiste otsuste tegemisel: 96% lastest nõustus täiesti või pigem nõustus väitega, et lastel on oma arvamused ja eelistused, millega on oluline arvestada.

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.