Ühe minuti loeng: lapse arvamusega arvestamine ({{commentsTotal}})

Last puudutavaid otsuseid peaks tegema tema arvamust küsides ja sellega arvestades, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lastekaitse dotsent Karmen Toros.

Meil on kaua aega olnud arusaam, et üldjuhul täiskasvanud otsustavad laste eest. Praeguseks on selline vaatenurk ja käsitlus muutunud. Oleme huvitatud sellest, mida laps tunneb ja mõtleb, see omakorda hõlmab tema aktiivset kaasamist ja osalust temaga seotud otsuste tegemisel, nii kodus, koolis, ühiskonnas tervikuna.

Last vaadatakse kui n-ö eksperti oma elu suhtes, kuna tema teab oma tundeid, mõtteid, hirme, soove ja unistusi paremini kui keegi teine. Lapse kaasamine tähendab küsida lapse arvamust ja kogemusi. See ei tähenda, et kõike on võimalik vastavalt lapse soovide järgi otsustada, küll aga tema arvamust küsida.

Teeme lastele kahju?

Uurijad viitavad, et laste välja jätmist diskussioonidest ja otsustest seletatakse sageli laste haavatavusega, neile kahju tegemisega, kuigi tegelikkuses tähendab see laste jõuetuse suurendamist, leiavad Elizabeth Fern Liverpooli Hope'i ülikoolist ja Tromsø ülikooli teadlased. Barcelona üllikooli sotsiaalpsühholoog Ferran Casas (1997) rõhutab, et kaasamist on sageli mõistetud kui täiskasvanu tegevust laste nimel, kuna lapsi ei ole peetud piisavalt pädevaks. Siinkohal tõstatab ta omakorda küsimuse, et kas tegelikkuses ehk ei ole täiskasvanud piisavalt pädevad mõistmaks lapse vaatenurka?

Täiskasvanutel on lapse kaasamise edendamisel tähtis roll―kuulata lapse seisukohti, temaga arutleda, põhjendada tehtud otsuseid, ka teadmiste ja oskuste arendamine lapse vaatenurga uurimiseks, mõistmiseks. Tegemist on mõtteviisiga−lapsega koos, mitte tema eest. Prantsuse kirjanik Antoine de Saint Exupéry leidis tõelise inimsuse lapses.

Väikese Printsi sõnad “Suured inimesed ei saa ju ise kunagi mitte millestki aru, lastel aga on nii tüütu neile ikka ja jälle seletusi anda. /.../”, aitavad meelde tuletada, et lapsed näevad maailma teise pilguga. Iga laps on indiviid, oma vajaduste ja kogemustega, talle ei saa peale suruda iseenda tähendusi.

Kuula last ja arenda arengukeskkonda

Täiskasvanud saavad lapse hääle kaudu teada ja õppida, kuidas on võimalik luua turvalisemat arengukeskkonda, leiavad laste arengu uurijad Anne Graham ja Robyn Fitzgerald. Nii on võimalik teha paremaid otsuseid, edendades seeläbi lapse heaolu.

Lapse õiguste ja vanemluse monitooringule tuginedes nähtub, et lapsed on seisukohal, et nad on partneriks täiskasvanule ühiste otsuste tegemisel: 96% lastest nõustus täiesti või pigem nõustus väitega, et lastel on oma arvamused ja eelistused, millega on oluline arvestada.

Toimetaja: Marju Himma



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: