Ühe minuti loeng: lapse arvamusega arvestamine ({{commentsTotal}})

Last puudutavaid otsuseid peaks tegema tema arvamust küsides ja sellega arvestades, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lastekaitse dotsent Karmen Toros.

Meil on kaua aega olnud arusaam, et üldjuhul täiskasvanud otsustavad laste eest. Praeguseks on selline vaatenurk ja käsitlus muutunud. Oleme huvitatud sellest, mida laps tunneb ja mõtleb, see omakorda hõlmab tema aktiivset kaasamist ja osalust temaga seotud otsuste tegemisel, nii kodus, koolis, ühiskonnas tervikuna.

Last vaadatakse kui n-ö eksperti oma elu suhtes, kuna tema teab oma tundeid, mõtteid, hirme, soove ja unistusi paremini kui keegi teine. Lapse kaasamine tähendab küsida lapse arvamust ja kogemusi. See ei tähenda, et kõike on võimalik vastavalt lapse soovide järgi otsustada, küll aga tema arvamust küsida.

Teeme lastele kahju?

Uurijad viitavad, et laste välja jätmist diskussioonidest ja otsustest seletatakse sageli laste haavatavusega, neile kahju tegemisega, kuigi tegelikkuses tähendab see laste jõuetuse suurendamist, leiavad Elizabeth Fern Liverpooli Hope'i ülikoolist ja Tromsø ülikooli teadlased. Barcelona üllikooli sotsiaalpsühholoog Ferran Casas (1997) rõhutab, et kaasamist on sageli mõistetud kui täiskasvanu tegevust laste nimel, kuna lapsi ei ole peetud piisavalt pädevaks. Siinkohal tõstatab ta omakorda küsimuse, et kas tegelikkuses ehk ei ole täiskasvanud piisavalt pädevad mõistmaks lapse vaatenurka?

Täiskasvanutel on lapse kaasamise edendamisel tähtis roll―kuulata lapse seisukohti, temaga arutleda, põhjendada tehtud otsuseid, ka teadmiste ja oskuste arendamine lapse vaatenurga uurimiseks, mõistmiseks. Tegemist on mõtteviisiga−lapsega koos, mitte tema eest. Prantsuse kirjanik Antoine de Saint Exupéry leidis tõelise inimsuse lapses.

Väikese Printsi sõnad “Suured inimesed ei saa ju ise kunagi mitte millestki aru, lastel aga on nii tüütu neile ikka ja jälle seletusi anda. /.../”, aitavad meelde tuletada, et lapsed näevad maailma teise pilguga. Iga laps on indiviid, oma vajaduste ja kogemustega, talle ei saa peale suruda iseenda tähendusi.

Kuula last ja arenda arengukeskkonda

Täiskasvanud saavad lapse hääle kaudu teada ja õppida, kuidas on võimalik luua turvalisemat arengukeskkonda, leiavad laste arengu uurijad Anne Graham ja Robyn Fitzgerald. Nii on võimalik teha paremaid otsuseid, edendades seeläbi lapse heaolu.

Lapse õiguste ja vanemluse monitooringule tuginedes nähtub, et lapsed on seisukohal, et nad on partneriks täiskasvanule ühiste otsuste tegemisel: 96% lastest nõustus täiesti või pigem nõustus väitega, et lastel on oma arvamused ja eelistused, millega on oluline arvestada.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.