Viljandimaal asuvasse saekaatrisse on saabunud uus laadung mändi. Kreevald märgib, et siin saeveskis töödeldakse ainult mändi. “Teine veski on meil natuke eemal, saeb kuuske,” lisab tegevjuht. 

Kõik autolt laaditud palgid jaotatakse sorteerija abiga sorteerimisliini taskutesse ja nende palkide saatus on erinev. Väiksematest männi palkidest tulevad ühed tooted, ja suurematest palkidest, teistsugused tooted.

Kreevaldi sõnul töödeldakse Eesti saeveskites ka lehtpuud, kuid männi- ja kuusepuit on see toore, mis hoiab kettad käimas. “Kõik need saeveskid, mis Eestisse ehitatud on, peavad ka ära tasuma ja ainult lehtpuud saagides tööstust ära ei toida. Okaspuu on see, mis laseb investeerida ja konkureerida muu maailmaga,” nendib Kreevald. 

Isikupärastatud saematerjal

Kooritud palk liigub liinil latv ees saeveskisse, kus laserite ja kaamerate järgi pööratakse sellel õige külg, nii et palgist saaks võimalikult väikeste kadudega kõige paremat saematerjali. Iga saeveskisse tulev palk saab sisuliselt isikupärastatud teekonna, selle järgi, mis materjali on kliendid tellinud. Tellimuste alusel tehakse ka arvutused, millist materjali sellest palgist täpselt saab.

Saeveski tootmisjuht Siim Tammeväli selgitab, et igast saetavast prussist või lauast on võimalik  enne lõike tegemist vaadata kaamerate ning laserite loodud 3D-mudelit, mille abil on võimalik tuvastada palgis peituvaid kahjustusi ning määrata isegi kindlaks kahjustuse liigi. “Me lõikame palki võimalikult defekti lähedalt, et kadu oleks minimaalne,” räägib Tammeväli. 

Aimar Kreevaldi teeb saeveski eriliseks see, et 90 protsenti toodangust Eestisse. “Eesti järeltööstused ja muud puidutööstused väärindavad seda ja ma julgen öelda, et sellel on rohkem ahelaid kui üks veel või üks lisaväärtustamine, et paljudel juhtudel ikka mitu veel,” kinnitab ettevõtte tegevjuht.

Seejuures annab männipuidust teha pea kõike. “Männi saematerjalist võib saada uks ja aken, võib saada mingi väiksem kaunis mööblidetail ja tuleb öelda, et võib saada ka kirstumaterjal,” nendib Kreevald. 

Täielik kasutamine

Töötlemisprotsessist jääb üle ka lisamaterjali nagu näiteks puidukoor ja muud lõikamise käigus tekkivad jäägid. Kreevaldi kinnitab, et nende ettevõte seda jäägina ei näe. “Ei ole see jääk, et selle me põletame ära oma katlas ja saame sellest veel energiat, et ja sellel teine rakendus on veel, kui hilisemalt teda võtta, ehk kevade poole, kui see koor on lahti, kasutame teda multsiks,” räägib Kreevald. 

Ta lisab, et ka tekkinud puitmass on tegelikult väärtuslik toode, mida Eesti saeveskid edukalt turustavad. Nii toodab Combimill ka tselluhaket, mis on paberitööstuse peamine tooraine. Eestimaise tselluloosi- ja paberitööstuse suurimad tegijad, on Kehras keemilist tselluloosi ja paberit tootev Horizon ja Kundas puitmassi tootev Estonian Cell, tarbivad arvestatava koguse 5,4 miljonist tihumeetrist puidust, mis iga aastaselt metsast välja tuuakse. 

Seejuures kasutab Kehra vabrik ära umbes viiendiku Eestis raiutavast okaspaberipuust. Estonian Cell aga umbes poole maha võetavast haavast.